/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/09/05/15570880t1hbe48.jpg)
Soe sügis pakub kindlasti veel mõnusaid võimalusi minna matkale ja veeta päev või kaks looduses ringi liikudes. Mida süüa ja juua, et matkapäev vastu pidada? Mida vältida? Näiteks ei sobi iga mineraalvesi matkajoogiks.
ÜLLATAV: levinud joogid, mida matkakotti tegelikult panna ei tasu
Nõu annavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Kaarel ja Signe Adamberg.
Matkatoidu ja -joogi valik sõltub sellest, kui tõsine ja pikk matk on, kas minnakse suvisel või sügisesel nädalavahetusel kohalikule metsarajale või teise riiki raskele mägimatkale. Kas on vaja kogu varustus seljas kaasa võtta või jääb teele ka poode ja söögikohti.
Üldine reegel: matkasöök peab olema maitsev, toitev, tasakaalustatud ja võimalikult kerge. Kergesti riknevaid toite matkale ei võeta.
Kõige olulisem on vesi!
Veepudel peab pidevalt olema käeulatuses, sest vesi on parim janukustutaja ja liikudes higistame rohkem vett välja, eriti palava ilmaga. Paha pole ka mineraalvesi või isotooniline jook, mis taastab mineraalide tasakaalu.
Mineraalveel tuleb arvestada soolasisaldusega, mõnel veel võib see olla üle 2 g liitri kohta, mis pole janu kustutamiseks hea lahendus.
Mineraalveel tuleb arvestada soolasisaldusega, mõnel veel võib see olla üle 2 g liitri kohta, mis pole janu kustutamiseks hea lahendus. Kurgihooajal võib vedeliku osaliselt asendada ka kurgiga. Kurgis on 95 protsenti vett ja 100 g kurki sisaldab samapalju kaaliumit (200–300 mg), kui on ühes liitris higis. Mineraalvees on piisavalt naatriumit, et katta higistamisel tekkiv soolakadu, kuid kaaliumit on vaid 10–50 mg/l. Vedeliku koguseks võiks päeva peale arvestada 3–5 liitrit, arvestusega, et teele ka mõni kaev või allikas jääb, et pudelit uuesti täita.
Hea matkajook on tee, mida ööbimispaigas saab keeta ümbruskonnas kasvavatest taimedest, näiteks vaarikavarred, pohlalehed, kortsleht, naistepuna, raudrohi vms, aga ka kaasa võetud roheline või mõni muu tee on kerge kanda. Teed võib päevaks ka termosega kaasa võtta. Limonaad, magusad mahlad ega kohv ei ole parim valik matkale, sest võivad tekitada suurema janu, magusat võiks saada toidust. Samas oleks smuuti kuumal suvepäeval hea vahepala.
Paaripäevase suvise rännaku peab heas toonuses inimene vastu müslibatoonide, pähklite-rosinate ja soolaste näkside ning kuivikute ja võileibadega.
Kiireks energiataastamiseks võiks taskus olla näiteks müsli- ja marjabatoonid, smuuti, rosinad ja kuivatatud puuviljad, halvaa, šokolaad (mitte väga kuuma ilmaga), hematogeen C-vitamiiniga.
Batoonidel võiks jälgida, et neis oleks piisavalt vitamiine, mikroelemente ja vähe lisaaineid ning suhkrut, kuna põhiosa energiast peaks tulema tärklisest. Sellised batoonid tunneb ära suure täisteraviljade (vähemalt 50 protsenti) ning marjade (vähemalt 20 protsenti) sisalduse poolest. Inimene saab energiat ka kiudainetest tänu kasulikele soolebakteritele. Seega toetavad kiudainerikkad toidud energiaainevahetust just pikemaajalise füüsilise pingutuse korral. Lühemaks söögipausiks sobivad hästi jupike suitsuvorsti, juust, võileivad-näkileivad ja soe tee. Kui matkarada läbi metsa või üle raiesmiku viib, tasub ka maasikaid, mustikaid, pohli, vaarikaid ja murakaid süüa, et vitamiinivarusid täiendada. Ka jänesekapsas on turgutav metsasalat. Hilissuvine matkaja rõõmustab alati ka teele jääva õunapuu üle.
Tehke pause!
Tunni või paari järel võib teha väikese pausi, et natuke juua, puhata, loodust imetleda ja midagi põske pista. Eriti oluline on see siis, kui seltskonnas on lapsi.
Pikemale retkele tuleb kaasa võtta rohkem ja läbimõeldud koostisega toidud, sh soojalt söödavad toidud. Klassikalised matkatoidud on konservid, millele on tänapäeval lisandunud maitsvad, kerged ja kiirelt valmistatavad kuivtoidud.
/nginx/o/2021/09/02/14042445t1hd97d.jpg)
Korralik hommikusöök annab jõudu päeva esimeseks pooleks, nii saab teele minna väiksema toiduvaruga. Hommikune puder mee või moosiga ning müsli on parimad energia- ja toitainete allikad. Valida tuleks täisteratoodetest kuivpudrud, sest just täisteraviljas on energia saamiseks vajalikke vitamiine ja mikroelemente ning energiat vabaneb pikema aja jooksul. Kui putru keedetakse ise, on hea kaasa võtta piimapulber ja natuke võid. Juurde võiks süüa võileiba kalakonservi või pasteediga ja piisavalt juua. Pasteetidel oleks hea lugeda karbilt koostist, kui palju on seal päriselt maksa või liha, kui palju täiteaineid.
Hea matkasöök on supp, mida võib keeta erinevatest koostisainetest ja mitmesuguse maitsega. Kuivsupid on lihtne lahendus lühemaks retkeks, kuid enamik neist on soolased kiirnuudlitega puljongid või paksendajatega paksuks tehtud püreesupid, mille toitainetihedus on vähene. Kalamehed saavad keeta kalasuppi, aga selle plaaniga teele minnes peab porgandid, sibulad ja kartulid kaasa võtma. Matkapoodidest saab osta valmissuppe, mida kiirelt valmistada saab.
:format(webp)/nginx/o/2021/08/17/13997369t1h9590.jpg)
Sõltuvalt matka iseloomust võib sooja sööki valmistada hommikul ja õhtul ööbimispaigas ning päeva jooksul süüa kergemalt. Regulaarne soe toit on oluline ja annab ka jahedama ilmaga sooja.
Matkasöökideks võivad olla eeltöödeldud (aurutatud ja kuivatatud) tangained, nagu tatar, spelta, riis, kuskuss või makaronid (soovitatavalt täisteraviljast), mille kõrvale saab süüa liha- või kalakonservi. Mõned maitseained võiksid igaks juhuks ka kaasas olla, näiteks sool, suhkur, pipar.
Lihtsam, kuid pisut kulukam lahendus on külmkuivatatud valmistoidud, millele tuleb lisada vaid kuum vesi, segada ja mõni minut oodata. Külmkuivatatud toitude pluss on see, et mõned neist sisaldavad ka juurvilju ja köögivilju, mida värskena kaasa võtta pole võimalik. Selliseid toite saab osta matkapoest.