Looduskalender ⟩ Metsades on palju kukeseeni ja puravikke ning massiliselt pilvikuid

Kährikud käivad kivipuravikke ampsamas. Foto: Kristel Vilbaste

Udused hommikud pikkade ämblikniitidega on käes. Väga aegamööda ilmub sellest udust punase kärbseseene täpiline pale, siis sealsamas aia kõrval seisev suur õunapuu, millest pudiseb punapõskseid õunu.

Õunapotsu peale kerkib õhku musträstaisand ja itsitab salapäraselt oma maagilises maailmas. Tema kõht on täis musti arooniaid, mis on sama mustad kui ta selg, ja herilastest sumisevaid viinapuu vilju.

Ja siis lajatab maja puidust seina pihta kirjurähn oma trummisoolo - eks majasein vajab ju putukatõrjet. Klikk-klikk hõikab ta tamme otsast hüplikul lennul läheneva pasknääri peale, tollel ehmub tõru peaaegu kurku, aga pahandab punamütsist rähni peale oma käriseval häälel.

Põtrade möögamise aeg

Metsas on vana ja haruliste sarvedega põder teinud esimesi jooksuringe, maa on jälgedest must, vahelduse mõttes on ta hauganud kivipuravikust oma suurte hammastega kolmandiku. Tea, kas see seeneke tal ka kihku tekitab ...

Igal juhul on põtrade pulmamängud käima läinud. Samas on jooksuaeg ka jahimeestel. Ja ma ei pea üldse eetiliseks kõige kaugemasse kolkasse äkki jahihooaja eel kerkivaid soolakuid, millele suunatud rajakaamera, suur must aku järel.

Ei meeldi mulle metsainimesena saada paikades, kus keegi peale loomade ei käinud, äkki pildistatud nagu politseiameti passilaua kaameras. Kaamerate paigaldamise õigus, vähemalt kaitsealadel, peaks samuti loaga käima, eriti nende osa jahilooma jälitamisel.

Mustad kured rännul

Iseasi, kui veebikaameraid kasutatakse liigi säilitamise eesmärgil. Looduskalendri must-toonekure veebikaamera aitab selgitada, mis on põhjused, miks liik on sattunud kahanemise rajale. Huvitav on pesakonna rändele asumine, kõige enne lahkuvad emaslinnud, kaamerakurg Kaia juba 22. augustil. Pojad läkisid suure tormiga 30. augustil ja kõige lõpus isalind Karl 3. septembril. Ühe ööpäevaga lendas ta maha 250 kilomeetrit, jõudes Põhja-Valgevenesse, ütleb looduskalendri pidaja Gennadi Skromnov. Võimalik, et isaslindude ja emaslindude erinev rändeaeg on ka põhjus, miks üks sugupool võib rohkem kannatada.

Rändurliblikate aeg. Admiral. Foto: Kristel Vilbaste

Taimed on peast segi

Taimede hulgas on peast segiminemise aeg. Taas on hakanud õitsema võililled. Nagu ikka sel ajal, puhkeb ka kullerkuppe ja mõni õunapuuoks.

Metsmaasikatel on korraga valged õied ja ka punased marjad. Niidetud aladel on ädalakasv sirutanud end juba üle saapaääre, õitsevad uuesti ristikud, kellukad, naistepuna jpm. Eriti põnevad on aga täiskuuöös otsekui hiilgavad põldohaka valged võrsed. Pole aimugi, miks taimel äkki sinna klorofülli ei jätku.

Aga põdrakanep on lõpuni põlenud, heites metsa alla oma villa, seenemetsast tulles on püksisäärte küljes lisaks puukidele ka kõikvõimalikke seemneid. Kaskedel on kollased laigud peas ja pajud on juba sügiskirjud.

Seeni jätkub oktoobrini

Viimase nädala jooksul olen oma seenemetsast tulnud ainult kahe ämbriga, mis täis puravikke ja kukeseeni. Tartu ülikooli seeneteadlane Külli Kalamees-Pani ütleb: „Selline soe ja vihmane aeg on sobiv kõigile, seened on suhteliselt lihtsameelsed, kui on sobivad tingimused, siis nad välja tulevad.“

Ta lisab, et praegu on kukeseeni tõesti väga palju. Aga massiliselt on ka pilvikuid, eriti sooservades, kuhu tasub otsima minna soopilvikuid. Leida võib ka viimaseid kasepilvikuid ja tuhmuvaid pilvikuid. Riisikatest on sooriisikaid, männiriisikaid, kamperriisikaid. Kivipuravikke ja kasepuravike on tõesti palju, lisaks on linnades murul ebašampinjone ja mürgiseid koppelseeni.

Lastele: Kastanimuna keerumäng

Ühest Taani laste metsaõpikust leidsin viisi, kuidas kastanimune mänguks kasutada – munasse tehakse auk ja muna külge seotakse poole meetri pikkune nöör. Ja siis heidavad kaks last need vastastikku, nöörid põimuvad ja osavamal õnnestub teise kastanimuna endale sikutada. Jah, aga päris pisike sibulõun ajab ka asja ära.