2023. aasta mais kontrolliti kokku 80 põllumajandusettevõtet üle Eesti. Sihtkontrolli eesmärk oli suurendada põllumajandusega tegelevate tööandjate ja töötajate teadlikkust erinevatest ohtudest, ennetada õnnetusi ja aidata turvalist töökeskkonda luua. Kokku leiti 373 puudust, ettekirjutusi koostati 37 ettevõttele.
2022. aastal registreeriti Eesti põllumajandusettevõtetes 121 tööõnnetust – neist 88 olid kerged, 32 rasked ning üks tööõnnetus lõppes töötaja surmaga. Kõige sagedamini on tööõnnetused põllumajanduses seotud masinate ja seadmetega, samuti tuleb ette kukkumisi ning loomade ootamatut käitumist.
Ohutu töökeskkonna tagamiseks veendusid tööinspektorid, et ettevõttes oleks läbi viidud töökeskkonna riskianalüüs ja valminud ka tegevuskava töökeskkonna parandamiseks ja ohtude vähendamiseks. Paraku tuvastasid inspektorid kontrolli käigus mitmel korral, et töökeskkonna riskianalüüs on korraldamata või ei ole vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Näiteks kui töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud, tuleb tööandjal riskianalüüsi uuendada.
Lisaks on oluline, et töötajaid oleks ohutusjuhendite alusel juhendatud ja välja õpetatud. Tööandja peab veenduma, et töötaja oskab töövahendit õigesti kasutada, teab ohutuid töövõtteid, tunneb töövahendiga kaasnevaid võimalikke ohte, oskab hinnata, millal on vaja lisateavet, ja teab, kust seda leida.
Tööandjal tuleb juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäev ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ka registreerida. Sihtkontrolli raames ühtegi juhendamata ja väljaõppeta töötajat ei leitud, küll aga oli juhendamise ja väljaõppe kirjalik registreerimine mitmelgi ettevõttel puudu.
Sihtkontrolli raames ühtegi juhendamata ja väljaõppeta töötajat ei leitud, küll aga oli juhendamise ja väljaõppe kirjalik registreerimine mitmelgi ettevõttel puudu.
Põllumajandussektoris nagu ka teistes valdkondades on oluline, et töötajatele oleks väljastatud isikukaitsevahendid. Sihtkontrolli raames tuvastasid tööinspektorid mõnel juhul, et tööandja on küll väljastanud töötajatele jalgade ja jalalabade kaitsmiseks jalanõud (kummikud), kuid need ei ole piisavate kaitseomadustega. Näiteks kummikud, mis kaitsevad niiskuse ja mustuse eest, kuid millel puuduvad terasest turvaninad, mis on vajalikud olukorras, kus loom võib jalale astuda ning töötajat vigastada.
Tööinspektorid pöörasid tähelepanu ka tööprotsessis kasutatavatele ohtlikele kemikaalidele. Kontrolliti kemikaalide pakendite piktogramme, märgistusi. Vestluses töötajatega selgus, et üldjuhul olid töötajad teadlikud pakendil olevate ohtliku kemikaali märgistuse tähendusest. Küll aga esines olukordi, kus märgistus oli maha kulunud ega olnud enam loetav. Pakendi raskesti eristatava ja eksitava märgistuse korral pole välistatud kemikaali vale kasutamine ja tööõnnetuse tekke oht.
Oluline osa töötaja tervise hoidmisel on puhkeaeg. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. Tööinspektorid kontrollisid töö- ja puhkeaja, öötöö ja tööpäevasiseste vaheaegade võimaldamise nõuete täitmist (sh nende kasutamise võimalikkust). Selgus, et probleem on igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamisega. Rikutakse igapäevast puhkeaega ehk töötatakse 14 või 15 tundi lubatud 13 tunni asemel. Lisaks töötatakse 10 ja rohkem päeva ilma puhkepäevadeta järjest. Sihtkontrolli raames alustas Tööinspektsioon kaks väärteomenetlust seoses töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega.
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kuna põllumajanduses võib esineda ka öötööd, siis ei tohiks ka unustada, et tööandja korraldab öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist. 54s kontrollitud ettevõttes ei olnud töötajad läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Tööandjate sõnade kohaselt on tervisekontrollide tegemata jätmise põhjuseks sageli suur rahaline kulu ning asukoht. Kui ettevõte asub kohas, kus tervisekontrolli teenuse pakkujaid läheduses ei ole, nõuab see nii ajalist kui ka rahalist lisakulu. Tuleb meeles hoida, et tervisekontroll aitab võimalikult varakult avastada töökeskkonnast tingitud tervisehäired ning vältida töötaja tervise edasist halvenemist.
Hinnanguliselt võib öelda, et eesmärk suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust erinevatest ohtudest ja aidata luua turvaline töökeskkond sai täidetud. Samas peab tõdema, et mitmed ohuolukorrad saab parandada kohe ja väheste vahenditega.
1. Hoidke töökeskkonna riskianalüüs vastavuses tegeliku töökeskkonnaga. Töökeskkonna riskide hindamine on pidev protsess.
2. Pöörake töötajate juhendamisele ja väljaõppele suuremat tähelepanu ning registreerige vajalikud andmed.
3. Varustage töötajad vajalike isikukaitsevahenditega ning tagage, et neid kasutataks ja oleks olemas koht nende hoidmiseks ja hooldamiseks.
4. Korraldage töötajatele tervisekontroll.
5. Kontrollige, kas töökeskkonnas on olemas vajalikud esmaabivahendid, määratud esmaabiandja, nähtavalt kohal esmaabi andmise juhised, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber.
6. Järgige igapäevase ja iganädalase töö- ja puhkeaja nõudeid.