Eesti Maaülikool alustab uut õppeaastat 1. septembril kell 12 aktusega maaülikooli spordihoone esisel õuealal. Sel aastal asub maaülikooli õppima 575 esmakursuslast bakalaureuseõppesse ning 282 esmakursuslast magistriõppesse.
Maaülikool läheb pidulikule aastale vastu ligi 860 uue tudengiga
Avaaktusel tervitavad üliõpilasi maaülikooli rektor professor Ülle Jaakma, õppeprorektor professor Endla Reintam ja üliõpilasesinduse esimees Eliise Tamme. Traditsiooni kohaselt kingitakse kõrghariduse esimese astme õppekavade parimatele sisseastujatele ülikooli tekkel. Aktusele järgnevad 1. astme üliõpilaste infotunnid instituutides.
Sel aastal korraldavad maaülikooli tudengid esimest korda kõikidele esmakursuslastele kohanemispäevi, need algasid linnakus juba eile, 30. augustil. Uutel tulijatel aitavad ülikooliellu sisse elada tuutorid, üliõpilasesinduse liikmed, instituutide õppekorraldusspetsialistid ja õppeosakonna töötajad, abi saab ka karjäärinõustajalt ja psühholoogidelt.
Algav õppeaasta on Eesti Maaülikoolile ka tavapärasest pidulikum, sest eeloleval sügisel tähistatakse 175 aasta möödumist veterinaariahariduse andmise algusest Tartus. Rektor Ülle Jaakma sõnul saab nimetada seda daatumit ka Eesti Maaülikooli sünnihetkeks. Nii ülikoolipere kui ka kõik huvilised on oodatud juubeliüritustele oktoobri esimesel nädalal.
Eesti Maaülikoolis saab õppida 38 eestikeelsel õppekaval, mis on seotud nii keskkonnahoiuga, toidu tootmise ja töötlemisega, loomade heaolu ja tervisega, metsanduse ja puidu väärindamisega, tehnika ja inseneeriaga kui ka maamajanduse ning planeerimisega. Lisaks on maaülikoolil neli ingliskeelset õppekava.
Eesti Maaülikool on maailma kõikide ülikoolide seas põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas 37. kohal (QS World University Rankings by Subject 2023).