/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2023/08/30/15557778t1h0c73.jpg)
Kui vaadata, mis viimasel ajal maaelu avaliku tähelepanu alla on toonud, siis positiivset on raske leida: koolid pannakse kinni, valdadel ei ole raha, ahju väljavahetamise toetust ei saa jne. Kes siin üldse veel elada tahab?
Nädala mõte: väiketalud ei kao kuhugi
Aga tahab, ja kuidas veel! Vägagi positiivse maaelu emotsiooni saab tänase lehe keskpaigast, kust leiab 14 tublit taluperekonda, kes sel aastal parima talu tiitlile esitati. Igal aastal on pärast talude ringkäiku hinges soe tunne, sest väiketalud näitavad, et Eesti maaelu ei kao kuhugi, kuniks meil on selliseid talupidajaid. Ja neid on! Sel aastal osales rekordarv talusid ja hindamiskomisjonil oli paras tegemine, et kolme päevaga kõik ära külastada.
Tore on näha, kuidas nii mõnedki pered on läinud maale ainult laste pärast. On elatud pealinnas, ent pärast laste sündi on hakatud mõtlema, kas see on ikka see, mida oma lastele soovitakse. Õnneks on tänapäeval hea abimees Youtube, kust saab ka talupidamist õppida. Nii näiteks nimetabki Pärnumaal asuva Sepa talu pererahvas end Youtube’i farmeriteks, sest sealt pärineb suur osa nende tarkusest.
Imestama paneb ka talude entusiasm ja optimism. Näiteks Piesta Kuusikaru talus ikaldus tänavune õunasaak – 1700 puult saadi 5 õuna. Kevadel tuli külmavaksik ja sõi puud paljaks, istandus nägi välja, nagu tulekahju oleks üle käinud. Ent talunikud on rõõmsad, et nüüd on puud taas lehtes ja üldse ellu jäid. Eks saaki jõuab ka järgmisel aastal oodata.
Rõõm on tõdeda, et paljudes perekondades on ka noorem põlvkond talupidamisest huvitatud. On neid, kus on talu juba vanematelt üle võetud, aga ka neid, kus noored aktiivselt kaasa löövad ja tulevikus vanemate ettevõtlust edasi viivad.
Selliste optimistlike ja entusiastlike talude hulgast oli hindamiskomisjonil loomulikult ülikeeruline võitjaid välja selgitada, sest iga talu on tunnustust väärt ja seda täiesti siiralt. Olgu see kirjutiski omal moel kõigile Eesti väiketaludele tunnustuseks!