Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Sea- ja veiseliha hinnatõus põhjustab tapaviivitusi

Copy
Sea- ja veise­liha hinnad on praegu ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel.
Sea- ja veise­liha hinnad on praegu ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel. Foto: Arvo Meeks

Juba suve algul, kui oli selge, et heinakasv jääb nigelaks, hakkasid levima jutud, et loomade tapajärjekord võib ulatuda aastani.

Nüüd, suve lõpupoolel võib aga nentida, et üldiselt on suudetud loomasööta varuda ka vaatamata heinapõuale, kuid lihakeha letile jõudmine võib ometi võtta aastajagu aega. See kehtib siiski vaid sigade puhul.

Mõni talunik, kes lihaveiseid kasvatab, arvas, et tapamajade järjekord on liialdus ja olukord võib kriitiline olla vaid Rakvere lihakombinaadis. Miks ja kas peaks loomi tavapärasest enam tapamajja viima ja kas üldse on, kuhu viia?

„See vist oleneb sellest, kuhu (tapamajja) loomapidaja oma looma viia tahab. Hiiumaal sellist järjekorda küll ei ole ning pole kunagi olnudki. Usun, et ka Rakveres mitte. Aga mine tea,” viskas Tarvo Nõmm Hiiumaa Lihatööstus OÜst kinda.

Hoopis toorainepuudus

Sten Inno Matsimoka OÜst aga teadis, et sea- ja veiseliha hinnad on praegu ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel.

„Sea- ja veiseliha hind on tõusnud viimase kahe aastaga üle saja protsendi ja tõusu põhjus on praegu toorainepuudus. Covidi-aastatel oli sealiha ebanormaalselt odav ja kasvatajad vähendasid karja. Nüüd on tagajärjeks lihapuudus ja sellest ka rekordhind,” selgitas Inno.

Tema andmetel Märjamaa lihatööstus, mis tegeles veiste kokkuostuga, lõpetas tegevuse, sest hinnad on kõrged ja polnud piisavalt loomi. Tapamaja on nüüd müügis kogu oma inventariga.

Sigade aastane tootmistsükkel

„Kindlasti ei ole tapamajades aastaseid järjekordi, küll aga on veisekasvatajatel parim aeg oma loomade müümiseks, sest hind on kõrge ja nõudlus suur,” vihjas Priit Dreimann, kes on HKScani Baltikumi algtootmise ja loomade varumise direktor. „Rakvere lihatööstuse tapamajas pikka järjekorda ei ole. Meie varumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule, mis järgib nõudlust. Sigade puhul peame arvestama sea tootmistsüklit, mis on umbes ühe aasta pikkune protsess.”

Veiste puhul on Dreimanni sõnul turuolukord erandlik, kuna suve esimese poole põud mõjutas sööda varumist ja seetõttu soovitakse veiseid ära anda mõnevõrra rohkem. „Siiski jagub tapavõimsust enamaks. Soovi korral võime pakkuda teenust, kus loomaomanik toob meile looma, mille me töötleme lihakehaks, ja omanik turustab selle ise,” rahustas Dreimann.

Tagasi üles