Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Olematu viljahind sunnib mahetootjaid lõpetama

Copy
Raplamaa ettevõtte Palsam AVR OÜ juht ning mahetootjate nõu- ja jõukoja juhatuse liige Rait Verrev kasvatas teravilja mahedalt üle kümne aasta.
Raplamaa ettevõtte Palsam AVR OÜ juht ning mahetootjate nõu- ja jõukoja juhatuse liige Rait Verrev kasvatas teravilja mahedalt üle kümne aasta. Foto: Lola Tehver

Võrumaal 2011. aastast 900 hektaril mahedalt teravilja tootev Põlgaste Talu OÜ juht Janek Eerik kinnitas, et lõpetab selle aastaga mahedalt tootmise.

„Kaksteist aastat saime hakkama, aga nüüd on teravilja kokkuostuhinnad paigast ära, ostjate huvi vähenenud, vilja kokkuostjad eelistavad kuiva vilja, kuid paljudel mahetootjatel kuivatit ei ole ja toetused ei tule hinnakallinemistele enam järele. Lihtsalt pole enam mõtet,” rääkis E­erik. „Kui riik ei hinda seda keskkonnateenust, mida mahepõllumajanduse kaudu pakume, siis me ei saa sellega jätkata, sest ka mina tahan oma äritegevusega ära majandada ja suuta oma peret toita.”

Riik ei väärtusta

Eerik tõi välja, et mullaviljakuse säilimiseks peab mahetootja kasvatama vahekultuurina ristikut, mille rajamine pole üldse odav, kui selleks kasutada mahesertifitseeritud seemet. „Sel aastal saaki müüa ei ole, aga rent ja muud kulud tuleb ikka tasuda ning makstav mahetoetus ei kata seda enam,” selgitas ta. Lisaks tuleb mahetootjale aina nõudeid juurde ja mahetootja peab ise maksma enda mahetootjana tunnustamise eest. Nii tundub Eerikule, et riigi poliitika liigub suunas, et mahetootjaid pole vaja, ja temagi lõpetab aasta lõpus. „Kui tänavu proovisin 50 hektaril tavapõllundust, siis järgmisel jätan 50 hektarit ainult mahedaks,” märkis ta.

Lõpetamisotsuseni jõudis Eerik kevadel, sest ka uus maaelu arengukava näitas, et mahetootjat riik kuigivõrd ei väärtusta. „Rohepöörde valguses jagab riik raha mahetootjate asemel tuule- ja päikeseparkidele ning gaasibussidele. Saame aru, et neid on ka vaja, aga meidki on vaja,” lausus ta. Eerik tunnistas, et lõpetamise otsus tuli lootusetuse tunde pealt ja ta peab seda ettenägelikuks käitumiseks põllumajanduse suure konkurentsi tingimustes. „Ostsin väetisekülviku, taimekaitsepritsi ja veemahuti, kuid südames olen ja jään mahedaks. Lähen tavatootmisele üle vaid selleks, et arveid maksta ja konkurentsis püsida. Kui riik soosib tavatootjaid, siis peame üle minema.”

Tagasi üles