Tänavu on kartulil mugulaid vähe

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Kõik ­kasvatajad ei ole kartuli­võtuga veel alustanud, aga hinnanguliselt jääb saak alla mullusele keskmisele.
Kõik ­kasvatajad ei ole kartuli­võtuga veel alustanud, aga hinnanguliselt jääb saak alla mullusele keskmisele. Foto: Dmitri Kotjuh

Sügisesse kihutav suvi utsitab kartulikasvatajaid põllule, kus saagikus jääb esialgsel hinnangul alla mullu keskmisele 23 tonnile hektarilt. Varrealuses pesas on mugulaid vähe, sest nende moodustamist pärssis juuni-juuli põud, hea saagi saamiseks polnud muld küllalt niiske ja taimedel nappis kasvamise ajal toitaineid.

„Kartulisaaki mõjutavad kõik kasvuks vajalikud tegurid: korralikult ja õigesti valitud ja haritud põld, väetamine, niiskus, optimaalne temperatuur,” loetles Terje Tähtjärv, kes on valdkonnas tuntud teadur ja tegeleb kartuliga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) sordiaretuse osakonnas.

Tähtjärve jutu järgi alles alustatakse varaste sortide ülesvõttu katsepõllul ja analüüse tehakse, kui kogu kartul on üleval. Siiski ütleb esmapilk, et mugulaid on vähe, aga need on suureks kasvanud.

„Päris öökülmakindlat sorti ei ole, oma taimi peab igaüks ise kaitsma agrotehniliste võtetega,” nentis ta. „Põuakindlusest saan rääkida siis, kui saak on salves ja analüüsid tehtud, sest teaduskatsed ei ole ennustamiseks ja ma ei taha ennustada kohvipaksu pealt.”

Hooajaline ja kulukas

Pärnumaal Oidrema külas kasvatab Koidula talu mahekartulit väikesel pinnal, vaid 1,3 hektaril. Kuue aastaga on jäänud valikusse varajane ‘Solist’, põhisordina säilituskartul ‘Laura’ ja klientide soovidest lähtudes põline ‘Jõgeva kollane’. Järgmise saagiaasta seemne jätab pere hoiule oma saagist.

„Kevadine öökülm võttis kõige varasema osa, kartuliladvad, mis olid juba ilusad. Pärast seda tuli põud, võttis ülejäänu ja takkaotsa mardikas sõi viimase osa ära,” rääkis Koidula talu peremees Siim Pikkmets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles