Parimad talud: laste pärast maale ja YouTube’i abil farmeriks

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Kelli Talving ja Timo Varblas. 
Kelli Talving ja Timo Varblas. Foto: Kaul Nurm

Augusti keskpaigas sõitis seitsmeliikmeline hindamiskomisjon kolm tihedat päeva mööda Eestimaad ringi, et juba 30. korda välja valida aasta parim talu. Juubeliaastale omaselt osales sel aastal konkursil rekordarv talusid – 14.

Talud esitasid konkursile nii eraisikud kui kohalikud talu- või loomakasvatusliidud. Konkurents oli sel aastal ääretult tugev ja hindamiskomisjonil oli väga keeruline võitjaid välja selgitada. Võitjad selguvad neljas kategoorias: parim talu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik, parim tootmistalu.

Täna teeme ülevaate kõigist neljateistkümnest kandideerinud talust, ent täna ei saa te veel teada, kes esikohad pälvivad, sest võitjad kuulutatakse välja laupäeval, 2. septembril Tallinnas Põhjala tehases "Maa tuleb linna" laadapäeval.

Võitjad aitas selgitada hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige), Teele Üprus (Postimees, Maa Elu peatoimetaja), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liidu juht), Kaul Nurm (endine pikaajaline Taluliidu juht), Oskar Lepik (regionaal- ja põllumajandusministri nõunik), Riho Terras (Euroopa Parlamendi liige), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht).

TOOTMISTALUD

AUKSI AGRO

Ando (paremal) ja Tom Adamson. 
Ando (paremal) ja Tom Adamson. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? 500 hektaril (omandis alla saja) teraviljakasvatus, peremees teeb harimiskatseid ja katsetab ka sorte, enne kui suuremale pinnale külvab. Talviti lükkab lund.

Kaua tegutsenud? Paarkümmend aastat.

Kes teeb? Ando ja Tom Adamson (isa ja poeg).

Kus? Viljandimaa, Auksi.

Kust alguse sai? Ando sai talu oma vanaisalt, kes sai selle omakorda oma vanaisalt ja talupidamine on asjade loomulik käik.

Miks te seda teete? Traditsioonide pärast.

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Ando: "Ma arvan, et viie aastaga ei juhtu siin väga midagi uut. Ehk suudame selle aja jooksul leida mõne töömehe, keda usaldada. Praegu ei julge praktikanti võttagi, sest selle üks lollus maksab rohkem kui täis aastapalk ja mul ei ole seda raha, et riskida."

HALLIMÄE FARM

Mats Meriste. 
Mats Meriste. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Lleyni tõugu lammaste kasvatus (sadakond utte põhikarjas) 70 hektaril (sellest kolmandik omandis), poollooduslike koosluste hooldamine, tapamaja teenus. Ise toodetakse aastas 2,5 tonni lambaliha ja see müüakse otse tarbijatele.

Kaua tegutsenud? Üle kümne aasta.

Kes teeb? Mats Meriste, perekond on abiks.

Kus? Valgamaa, Rebasemõisa.

Miks te seda teete? Meeldib! See on tore viis elamiseks.

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Mats: "Ma arvan, et täpselt sama rahulikult arendame kogu aeg edasi. Tapamaja on veel paremas korras ja laudakompleks hakkab ehk ka ilmet võtma."

PALMI FARM

Janno Liiv ja Karoliina Post. 
Janno Liiv ja Karoliina Post. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Piimatootmine – karjas 150 looma, pool neist noorloomad. Aasta tagasi valmis uus laut, kus tegutseb lüpsirobot, hilissügisel lisandub teine robot. Haritakse 270 hektarit põllumaad (omandis pisut üle saja).

Kaua tegutsenud? Talu on peetud 1991. aastast, ent vanematelt võeti see üle kaks aastat tagasi.

Kes teeb? Janno Liiv, Karoliina Post. Lisaks kaks töötajat.

Kus? Pärnumaa, Oidrema.

Kust alguse sai? Asjade loomulik käik, kus poeg võttis isalt talupidamise üle.

Miks te seda teete? Janno: "Vanemad viisid selle kuskile maale. Oli kaks varianti: kas jääda tiksuma ja maha müüa või teha uus asi. Ja tundus kõige loogilisem uus laut ehitada."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Janno: "Kindlasti peab olema lihtsam, võiks mõni pädev tööline juures olla. Puhata tahaks rohkem."

VÄIKEMETSA TALU

Perekond Serv. 
Perekond Serv. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Teraviljakasvatus 1300 hektaril (omandis ligemale 700 ha). Naised kasvatavad viinamarju.

Kaua tegutsenud? 26 aastat.

Kes teeb? Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Lisaks neli töötajat.

Kus? Võrumaa, Kurenurme.

Kust alguse sai? Vanematelt polnud suuri maid saada, aga oli võimalik osta üks vana majakoht vähekese maaga. Nii see pall veerema läks.

Miks te seda teete? Taavi: "See on niimoodi aja jooksul läinud. Ilmselt on see alguse saanud vanemate lehmadest. Polnud kunagi mõtet kindlasti põldu harima hakata, aga asi on sujuvalt sinna läinud."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Taavi: "Arvan, et pind ei suurene oluliselt, aga peenhäälestust on rohkem tehtud ja töökeskkond mugavamaks läinud."

TORI AGRO

Perekond Tekko: poeg Indrek (vasakul), vanemad Anu ja Jaan ning poeg Marek. 
Perekond Tekko: poeg Indrek (vasakul), vanemad Anu ja Jaan ning poeg Marek. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Teraviljakasvatus 950 hektaril (ligikaudu pool omandis).

Kaua tegutsenud? Pea kolmkümmend aastat.

Kes teeb? Indrek, Marek (pojad) ja Jaan Tekko (isa). Lisaks üks töötaja.

Kus? Pärnumaa, Tori.

Kust alguse sai? 1990ndatel hakkas isa asjaga vaikselt peale ja nüüdseks on pojad asja üle võtnud.

Miks te seda teete? Jaan: "Ei oska muud, kui maal elada ja maatööd teha." Indrek: "Seda on maast madalast tehtud, traktoritega sõitmine on lapsest peale veres ja meeldib. Niimoodi asja edasi arendada on igati positiivne."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Jaan: "Mina arvan, et halvemini ei ole kui praegu. Võib-olla on masinad paremad, aga pind vahest ei suurene." Indrek: "Ma arvan ka, et põllupind ei ole suurenenud, aga tahaks asja efektiivsemaks teha ja väiksemate kuludega hakkama saada."

NOORTALUNIKUD

AHISILLA TALUAED

Kelli Talving ja Timo Varblas. 
Kelli Talving ja Timo Varblas. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? 800 rohumaakana pidamine ja munade müük ning köögivilja ja lõikelillede kasvatus kümnel hektaril; taluaia tuurid.

Kaua tegutsenud? Kaks aastat.

Kes teeb? Kelli Talving, Timo Varblas, igapäevaselt askeldavad talus ka pere kolm last.

Kus? Harjumaa, Ahisilla.

Kust alguse sai? Kuigi kummalgi pole varasemat põllumajanduskogemust, otsustati laste pärast maale kolida ja endale (ja ka teistele) puhast toitu kasvatama hakata.

Miks te seda teete? Et elu mööda ei tuiskaks! Meil on lapsed see põhiline ankur, miks me seda teeme – et laps teab, kust tuleb muna, kuidas kasvab taim. Meile meeldib koos olla.

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Kelli: "Loodetavasti ikka siinsamas. Loodan, et oleme selleks ajaks rohkem valmis."

SEPA VEISED

Lisanna ja Marko Hiiemäe. 
Lisanna ja Marko Hiiemäe. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? 240 hektaril (omandis sadakond) kasvatatakse mahedalt wagyu tõugu veiseid, lisaks neile on karjas limusiini ning aberdiini-anguse tõugu veised, kokku 86 looma, ent siht on luua puhtatõuline wagyu kari, mida peetakse tõuaretuse eesmärgil. Hetkelgi ollakse oma 36 loomaga Eesti suurim wagyu kari. Kasutatakse portsjonkarjatamise meetodit.

Kaua tegutsenud? Seitse aastat.

Kes teeb? Lisanna ja Marko Hiiemäe.

Kus? Pärnumaa, Elbu.

Kust alguse sai? Et mõlemad on tegutsenud toitlustusvaldkonnas, tekkis ühel hetkel soov süüa kvaliteetset liha. Nii õpiti YouTube’st farmipidamist, võeti loomad ja asi hakkaski arenema.

Miks te seda teete? Marko: "Teeme enda jaoks. Meile meeldib farmi pidada. Isegi kui algus ei olnud tulus, siis meeldivad loodus, loomad ja et lapsed saavad kasvada kõige selle keskel. Eks me teeme seda portsjonkarjatamist ja taastame niitusid, et meie lastel ja lapselastel oleks ka kunagi siin hea olla."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Saja ammlehma ja uuema laudaga, ise natuke vanemad.

VINKYMON

Rando Vink (paremal) koos isa, ema ja vanatädiga. 
Rando Vink (paremal) koos isa, ema ja vanatädiga. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Kümnel hektaril ebaküdoonia- ja küüslaugukasvatus ning sealsamas asuvas tootmishoones nende väärindamine toodeteks: limonaadideks, krõpsudeks, pestodeks, küüslauku ka fermenteeritakse. Uus suund on teraviljast ekstraktide tegemine ja selle tarbeks rajatakse uus tehas.

Kaua tegutsenud? 11 aastat.

Kes teeb? Rando Vink, igapäevaselt toimetavad tootmises ka ema, isa ja vanatädi, vahel on vend abiks.

Kus? Lääne-Virumaa, Ärina.

Kust alguse sai? Maa seisis jõude ja kui ema 11 aastat tagasi koondati, oli talle tegevust vaja. Niisiis mõeldi, et veised ja õlletegemine on liialt popid, aga ebaküdooniakasvatus ei olnud levinud. Et algus oli raske, pandi küüslauk kõrvale kasvama.

Miks te seda teete? Rando: "Mulle pakub huvi, mul on ambitsioonid."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Rando: "Ma loodan, et oleme palju suuremad ja tuntumad, mitte ainult Eestis, vaid ka kaugemal."

ALTERNATIIVTALUD

KODAS SIIDRITALU

Tea ja Sulev Nõmmann. 
Tea ja Sulev Nõmmann. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Limonaadide, siidrite, vahuveinide, puuviljapüreede tootmine; nende tarbeks oma õunte kasvatamine (10 000 õunapuud); restoran; majutuse pakkumine iglumajades.

Kaua tegutsenud? 20 aastat tagasi soetati kinnistu, 2010 valmis hoidla, 2019 tootmishoone.

Kes teeb? Sulev ja Tea Nõmmann, ametis/abiks on ka kõik pere neli last, lisaks 12 töötajat (suvel rohkem).

Kus? Põlvamaa, Valgjärve küla.

Kust alguse sai? Pere oli pikalt välismaal elanud, tekkis soov kodumaale tagasi tulla. Kohe oli ka plaan ise õunu kasvatada ja neist valmistooteid teha.

Miks te seda teete? Tea: "Selleks, et midagi ära teha. Üks vahetumaid tundeid on see, et siin näed oma töö tulemust. Kui teed poliitikaanalüüsi ja kirjutad raportit, läheb see ju sageli riiulisse, lihtsalt endal on hea meel, et oled midagi ära teinud. Aga siin reaalselt teed ja näed! Ja ei ela kuskil inimesi täis linnalises keskkonnas, vaid saad olla ainulaadses looduskeskkonnas."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Tea: "Oleme endiselt siin." Sulev: "Viie aasta pärast on Kodas kindlasti rahvusvaheline kaubamärk, pole kahtlustki."

RISTO RÄNK FARMING – SAAREMAA ZOO

Risto Ränk.
Risto Ränk. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Külalised saavad uudistada 160 looma (sh näiteks krokodilli, leemureid, polaarrebaseid, siga jpm); lastelaagrite korraldamine; kohvik; valmimisel keraamikakoda.

Kaua tegutsenud? Avatud esimest hooaega.

Kes teeb? Risto Ränk, abiks elukaaslane Mirge Arge ja Risto isa.

Kus? Saaremaa, Mäeküla.

Kust alguse sai? Risto on eluaegne loomaarmastaja, kelle koroona vanaisa tallu tagasi tõi. Vaikselt hakati loomi pidama, oma tegemisi YouTube’i kanalil kajastama, kuniks sellest kasvas välja loomaaed.

Miks te seda teete? Elus on nii, et inimene peab midagi tegema. Miks siis mitte teha seda, mis sulle meeldib.

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Jaburam unistus on kaelkirjak. Aga viie aasta pärast võiks loomaaed olla selline, nagu ta minu peas välja näeb. Olen see, kes näeb valmis asju. Ja viie aasta pärast võiksin saada rahulikult toita oma loomi, teha oma saviasju ja ma ei pea muretsema, et midagi ei toimi. Et ei oleks seda pinget enam peal.

MEEMEISTRID

Raul ja Kristi Terep. 
Raul ja Kristi Terep. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Talus on 200 mesilasperet, kelle meest valmistatakse umbes 15 lisandiga mett, lisaks tavamett; plaan on ka maaturismiga aktiivsemalt tegelema hakata.

Kaua tegutsenud? 13 aastat.

Kes teeb? Raul ja Kristi Terep, peale selle ametis ema elukaaslane.

Kus? Jõgevamaa, Nõmavere.

Kust alguse sai? Rauli ema elukaaslane on hobimesinik ja ta oli ühel hetkel küsimuse ees, kas lõpetada või laieneda ja jätkata. Et Raul töötas autovaldkonnas ja see oli end ammendanud, valiti jätkamise tee.

Miks te seda teete? Kristi: "Mesilastega tegelemine tuli meie ellu kogemata, aga nüüd tundub see globaalses mastaabis nii õige. See, et mesi on nii hea, on boonus."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Raul: "Unistame selle maja (vana meierei – toim) katuse alla saamisest ja toimima hakkamisest. Mesilastega meil kõik sujub, nüüd tahaks agroturismi veel rohkem arendada."

PIESTA KUUSIKARU

Külli Eller ja Hardi Nigulas. 
Külli Eller ja Hardi Nigulas. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Talu kõrval kasvab 1700 õunapuud, mille saagist tehakse õunamahla, -äädikat, -marmelaadi, -stroopi (õunu ostetakse ka juurde); suvehooajal pühapäeviti on avatud kohvik.

Kaua tegutsenud? Üheksa aastat tagasi hakati vaikselt peale.

Kes teeb? Külli Eller ja Hardi Nigulas, lisaks kaks töötajat.

Kus? Pärnumaa, Kullimaa.

Kust alguse sai? Hardi ostis vanaisa maad tagasi aastakümnete eest, ent ootas õiget aega. Kui 2014. aastal tuli olude sunnil endale uus kodu rajada, leitigi, et on õige aeg maale minna ja midagi ise ära teha. Nii on üheksa aastaga võsa asemele uhke talu ja tootmiskompleks rajatud.

Miks te seda teete? Hardi: "Mul oli noormeheeast unistus oma vanaisa mälestuseks selle koha peal midagi teha. See talu on meie pere käes olnud pikalt ja edukas olnud. Seepärast tahtsin midagi teha. Ja kui said kokku ajalised võimalused ja rahalised vahendid, siis hakkasime peale. Nüüdseks olemegi talu käima pannud."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Hardi: "Ikka siinsamas! Ega me tootmist väga palju suuremaks tee – ongi sada tonni õuna aastas, oma toodete tegemine. Oleme nüüd hakanud rohkem inimesi vastu võtma, selles suunas liigumegi. Ja loodame, et viie aasta pärast on oma õunasaak juba väga hea!"

OLEMARI TALU

Marika (paremal), Ole ja noorperemees Oliver Hütt. 
Marika (paremal), Ole ja noorperemees Oliver Hütt. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Mehed tegelevad kitsepidamise (25 lüpsil) ja kitsepiimatoodete valmistamisega (üheksa aastat); perenaine teeb looduskosmeetikat ja kasvatab ravimtaimi. Majandavad 70 hektaril ja alates 2012. aastast on mahetunnustus. Viljeletakse permakultuuri ja eesmärk on oma toodetega vähe prügi toota, seepärast on kasutusel klaastaara ja pandisüsteem.

Kaua tegutsenud? Vaikselt tegutsetud 25 aastat.

Kes teeb? Marika, Ole ja noorperemees Oliver Hütt.

Kus? Jõgevamaa, Raadivere.

Kust alguse sai? Otsiti maakodu ja talu pidamise mõtet alguses ei olnudki. Aja jooksul on proovitud maasikakasvatust, kanapidamist, kuni lõpuks praeguste tegevusteni välja on jõutud.

Miks te seda teete? Marika: "See on hobi ja armastus. Aitab igapäevaeluga suhestuda." Ole: "Naudime seda eluolu ja kui see pakub sissetulekut ka, mis siis saab veel parem olla."

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Ole: "Siinsamas, ainult suuremas mahus. Kasvame ja areneme koos taluga. Meil pikaajalist plaani ei ole ega taha ka teha. Vaatame, mis elu toob. Kõik uksed on valla, teeme, mida armastame, ja jätkame sellega kindlasti."

LAHEMAA LAMMAS, SAE TALU

Imbi ja Taavi Jäetma koos lapselastega. 
Imbi ja Taavi Jäetma koos lapselastega. Foto: Kaul Nurm

Mida tehakse? Eesti maalamba kasvatus – põhikarjas Eesti äärealadel ja saartel säilinud maalambaid Kihnust, Ruhnust, Lõuna- ja Lääne-Eestist, Saare-, Viru- ja Hiiumaalt, kokku 80–100 emaslooma, peale selle jäärad ja talled; talu külastused.

Kaua tegutsenud? 18 aastat.

Kes teeb? Imbi ja Taavi Jäetma.

Kus? Harjumaa, Uuri.

Kust alguse sai? Perenaise sõnul jagunevad inimesed kaheks: maainimesteks ja linnainimesteks. Kui esimesed korrad talus ära käidi, saadi aru, et linnainimese elu pole see, mis neid rahuldaks. Ja kuigi alguses ütles perenaine, et kana ja lammas kindlasti majja ei tule, sai lammastega kokku puutudes järsku selgeks, et nemad ongi talu eesmärk.

Miks te seda teete? Imbi: "See on nii tore ja nii oma ja midagi paremat ei tahagi!"

Kus näete oma talu viie aasta pärast? Imbi: "See on küll väga raske, aga peame karja vähendama. Mitte ainult sellepärast, et toitu vähe, aga ka seepärast, et peolt tuleb ära minna siis, kui on kõige lõbusam. Meil praegu kõik toimib, kõik oleme käima saanud ja võib-olla ongi aeg natukene tagasi tõmmata. Vähendame loomade arvu, jätame kõikidest geneetilistest liinidest mingisuguse osa alles. Ja muidugi oma südameloomad. See on alati väga raske."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles