Riik leidis võimaluse laste kõhu arvelt kokku hoida

Ligi 36 000 õpilast saab algaval õppeaastal koolisööklas vähem piima juua. Foto: Elmo Riig/Sakala

Kohe algava kooliaasta eel tasub meelde tuletada, et ministeerium on leidnud veel ühe kokkuhoiukoha, nimelt väheneb nende laste hulk, kes saavad uuel õppeaastal tasuta koolipiima.

Kui seni on koolipiima jagunud õpilastele kuni keskkooli lõpuni, siis alates sügisest kuni põhikooli lõpuni. Seega saab piimatooteid nüüd ligikaudu 36 000 õpilast vähem.

Koolipiima programmi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti riik. Euroopa Liit oma osalust ei vähenda.

Kohalikud piimatootjad suudavad

Kui riik otsustas rahanappusele viidates gümnaasiuminoored koolipäeval täiendava energialonksuta jätta, siis omavalitsustes ollakse teist meelt. Põhja-Pärnumaa vallavanem Aivar Mäe ütles, et vallas ei raisata aega sellele, et kuidas ei saa, vaid leitakse lahendus, kuidas saab.

„Meie vallas toodetakse 130 000 liitrit piima päevas,” sõnas Mäe. „Kuna varasemalt on saanud ka gümnaasiumiõpilased tasuta klaasi piima päevas, otsustas meie ettevõtja Raul Peetson panna õla alla ning kaasas ka teisi Põhja-Pärnumaa piimatootjaid. Halinga OÜ, Kaisma OÜ ja Vändra AS on kokku leppinud, et tagavad Vändra Gümnaasiumi õpilastele vajaliku piima koguse järgneva õppeaasta jooksul.”

Sellise piimatootmise potentsiaaliga piirkonnas ei saa lubada, et „valge kuld” ei ole koolides kõigile võrdselt kättesaadav.

Halinga OÜ juhatuse esimees Raul Peetson rääkis, et kohalikud piimatootjad ei saa lubada, et tervislik toitumine, mis on noorele organismile väga vajalik, jääb tahaplaanile. "Peame oluliseks rõhutada, et piim ja piimatooted on inimesele väga vajalikud kaltsiumiallikad. Peame võitlema selle eest, et söödaks kohalikku toitu, seda mis on toodetud siinsamas meie piirkonnas. Sellise piimatootmise potentsiaaliga piirkonnas ei saa lubada, et „valge kuld” ei ole koolides kõigile võrdselt kättesaadav,” rääkis ta.

Halinga OÜ tarnib koostöös Valio Eesti AS-iga ühe õppeaasta jooksul 1,6 tonni piima Põhja-Pärnumaa valla gümnaasiumiõpilastele.

Ministeerium selgitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Ahto Tilk seletas, et Euroopa Liidu koolikava toetuse raames gümnaasistidele pakkuvaid piima ja piimatooteid edaspidi ei pakuta, samas riikliku koolitoitlustuse kaudu piima ja piimatoodete pakkumise võimalus säilib endiselt.

Lisaks suureneb puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtrühm kuuenda klassi arvelt, see on ligikaudu 15–16 000 õpilast.

Ahto Tilk, kui palju raha kulub lastele koolis piima pakkumiseks?

Euroopa Liidu eelarve soovituslikud eraldised Eestile puu- ja köögivilja pakkumiseks on 396 340 eurot õppeaastas ning piima ja piimatoodete pakkumiseks 754 955 eurot õppeaastas, kokku 1 151 295 eurot õppeaastas.

Eelmise perioodiga (2017–2023) võrreldes Euroopa Liidu koolikava toetuse suurus on samas suurusjärgus.

Eesti riigi eelarve koostatakse kalendriaasta põhiselt ning kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga iga kalendriaasta alguses. 2024. aastal on riigieelarve strateegias koolikava toetuseks 1 000 500 eurot (sama, mis 2023. aastal), arutelud selle suurendamiseks 2024. aasta kontekstis käivad.

Samas tuleb arvestada, et lisaks riigieelarve strateegias kinnitatud koolikava toetuse eelarvele on igal kalendriaastal kinnitatud riiklik lisaeelarve kalendriaasta sees. Lisaeelarve kinnitamise võimalust hinnatakse iga perioodi lõikes eraldi. Viimaste aastate võrdluses on riiklik lisaeelarve olnud 800-900 tuhande euro vahemikus. Seega on Eesti riiklik koolikava toetuse eelarve viimaste aastate võrdluses olnud ca 1,8–1,9 mln eurot.

Koolikava toetuse sihtrühma muudatuse üheks põhjuseks oli soov vähendada koolikava toetuse lisaeelarve kinnitamist, sest need eelarvevahendid ei ole eelnevalt kinnitatud koolikava toetuse tarvis. Arvestades, et koolikava toetuse sihtrühm vähenes kokkuvõttes 20 tuhande õpilase võrra, siis prognoositav kokkuhoid on umbes kümme protsenti kogu kava kuludest.

Miks otsustati laste arvelt kokku hoida?

Euroopa Liidu koolikava toetuse rakendamisel keskendub Euroopa Liidu kava eelkõige 6–10aastaste laste mõjutamisele, samuti on Euroopa Liidu eelarve eraldamise võti kinnitatud selle vanuserühma andmeid arvestades.

Eesti on koolikava toetust rakendanud märkimisväärselt laiemas mahus, mis tähendab, et riiklik panus Euroopa Liidu kavas on ajas pidevalt suurenenud. Selleks, et antud proportsiooni tasakaalustada, planeeriti 2023/2024 õppeaastast sihtrühma vähendamine väikeses ulatuses.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et Euroopa Liidu koolikava toetuse mõju gümnaasiumiastmes väheneb lisanduvate koolipiimatoodete pakkumise osas, kuid riikliku koolitoidu osakaal säilib ning lastele pakutakse ka edaspidi kvaliteetset ning tervislikku koolilõunat.