Üllatav fakt, miks kurekonverentsil toonekurgedest ei räägita

Sookured. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Täna algas Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverents, kus osaleb ligi 80 teadlast ja linnuhuvilist üle maailma.

Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli vanemlektori Ivar Ojaste sõnul elab kurglasi (Gruidae) maailmas 15 liiki. „Eestlastele on eelkõige teada-tuntud sookurg. Kaks kureliiki pesitsevad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, neli Aafrikas ja üheksa liiki Aasias. Lõuna-Ameerikas seevastu ei ela ühtegi kureliiki. Aga näiteks meie suvisest maastikupildist väga tuttav valge-toonekurg kuulub süstemaatiliselt hoopis teise liiki ning toonekurgedest seekordsel konverentsil juttu ei tule,“ selgitas Ivar Ojaste.

Kurgede elupaigaks on tüüpiliselt märgalad, kuid on ka paar erandit, kelle pesitsusalad asuvad savannides ja kuivades steppides.

„Võib-olla seetõttu on ka üheksa kureliigi populatsioonid vähenemas, sest peamiseks ohuks kurgedele on just inimtegevusest tulenev elupaikade kadu, neile peetav jaht, aga ka kliimamuutused,“ kirjeldas Ivar Ojaste.

Eestis pesitsev sookurg ning Põhja-Ameerika kanada kurg on maailma ühed arvukamad kureliigid, mõlema populatsiooni hinnatakse maailmas umbes 700 000 isendile. Kurgede kaitse korraldamisel tuleb aga meeles pidada, et kured on pikaealised, elades 20-30 aastaseks, nende pesitsusvanus saabub hilja, 3.-4. eluaastal, ja neil on väike järglaskond, aastas vaid 1-2 poega.

Meie sookure arvukus oli 50 aastat tagasi ligikaudu 300 paari, täna aga on neid hinnanguliselt 7000 paari.

„Näiteks meie sookure arvukus oli 50 aastat tagasi ligikaudu 300 paari, täna aga on neid hinnanguliselt 7000 paari. Järelikult võib oodata väikesearvulise populatsiooni taastumist soodsate olude kokkulangemisel alles poole sajandi jooksul. Sookure arvukusele on aidanud kaasa nii märgalade kaitse alla võtmine rändeteedel, soodsamad toitumisvõimalused kui ka paindlikkus uute pesitsusbiotoopide kasutuselevõtul, mis muudab omakorda rändetee lühemaks,“ kirjeldas Ojaste sookurgede olukorda.

Ta lisas, et samas on ka viiteid, et sookurg võib olla päris olulisel kohal näiteks ilvese või kaljukotka toidulaual.

Terve nädala kestval konverentsil saavad teadlased ja linnuhuvilised lisaks loengute ja posterettekannete kuulamisele osaleda ka linnuvaatlusretkedel Lahemaal, Matsalus ja Haapsalus.

Ivar Ojaste sõnul on üks oodatuimaid esinejaid Jeruusalemma Heebrea ülikooli professor Ran Nathan, kes kuulub maailma 1% mõjukaimate teadlaste hulka keskkonna ja ökoloogia valdkonnas. Alles hiljaaegu avaldatud teadusartiklis kirjeldab ta koos meeskonnaga, kuidas sookured kasutavad merd ületades tõusvaid õhuvoole, millest siiani midagi ei teatud. 

• Kurgede uurimisele ja kaitsele pühendatud konverentsid toimuvad Euroopas regulaarselt kahe- kuni neljaaastase intervalliga, eelmine konverents toimus 2018. aastal Prantsusmaal.
• Eestis toimus kurekonverents viimati 1989. aastal.
• Konverentsi korraldajate hulgas on lisaks Eesti Maaülikoolile ja Eesti Ornitoloogiaühingule ka Euroopa kurgede töörühm (European Crane Working Group) ja rahvusvaheline kurgede fond (International Crane Foundation).