Seakatk toob unetuid öid nii seafarmeritele kui ka jahimeestele

Metssiga Foto: Shutterstock

Ligemale kaks aastat madalat profiili hoidnud sigade Aafrika katk (SAK) on alates möödunud aasta lõpust taas laialdasemalt Eesti metsades levima hakanud. Seni tuvastatud juhtumite puhul levib seakatk peamiselt Lõuna-Eestis ja ravimatu viirushaigus on sel suvel jõudnud ka kahte koduseafarmi, mille tõttu tuli hukata üle 9000 looma. Kuigi epideemia levik tekitab nii seakasvatajates kui ka ametnikes ärevust ja segadust, on sealiha hind stabiilne püsinud.

Selle nädala seisuga on alates eelmise aasta lõpukuudest tuvastatud sigade Aafrika katk 47 metsseal ning viirus on jõudnud kahte kodusigade farmi Lõuna-Eestis. Võrumaal tuli farmis hukata 111 looma ning Põlvamaal 9277.

Tänavu on viirust leitud neljas maakonnas: Põlvamaal (10), Võrumaal (6), Ida-Virumaal (2) ja Lääne-Virumaal (1). Peale nende nelja maakonna on katku leviku oht näiteks Saaremaal, kus SAKi viiruse antikehad on tuvastatud neljal alla aastasel metsseal. „See näitab, et alla aastane metssiga on oma lühikese eluea jooksul puutunud kokku SAKi elusviirusega, mis omakorda viitab, et viirus ringleb Saaremaal,” rääkis põllumajandus- ja toiduameti Lõuna regiooni juhataja Inge Saavo.

Juhuse faktor

Alates 2015. aastast, mil katk esimest korda Eestisse jõudis, on seafarmides bioohutusnõudeid oluliselt karmistatud ning seakasvatajad näevad kõvasti vaeva, et haigust farmidest eemal hoida. „Alati saaks natuke rohkem või paremini, aga ikka jääb mingisugune võimalus, et katk pääseb karja,” rääkis Lääne-Virumaal seakasvatusega tegeleva Kõpsta seafarmi tegevjuht Timo Vunder.

Vunder märkis, et seakatk võib levida näiteks viirusega kokku puutunud lindude ja putukate kaudu, mis teeb viiruse leviku piiramise seakasvatajate jaoks äärmiselt keeruliseks ja kulukaks.