Maailm tahab meie metsasaadusi, ent maksukohustus peletab korjajaid

Maal on harjutud korilusega lisa teenima, peamiselt teevad seda üle kuuekümneaastased inimesed. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Ettevõtja ja korilane Tarmo Määltsemees usub, et Eesti metsade seene- ja marjapotentsiaal jääb suuresti realiseerima, sest korilus on maksustatud. Tema hinnangul tuleks eeskuju võtta põhjanaabrist Soomest, kus metsasaaduste korjamine on maksuvaba igaüheõigus.

„Soomes saab metsas seeni ja marju korjav memmeke teenida maksuvabalt lisatulu. Eestis tuleb ta oma mustikaämbriga metsaservast välja ja tal on piltlikult öeldes maksuamet teeserval vastas, et küsida tema marjade pealt tulumaksu,” rääkis Määltsemees.

Tema hinnangul on keskmine eestlane maksukuulelik, mistõttu jätab nii mõnigi metsa minemata ja sealsed saadused korjamata, sest praeguse süsteemi korral pole see vaev saadavat tasu lihtsalt väärt. „Alternatiiv on tulumaks ära maksta, aga kui lõpuks seda summat vaatad, mis kätte jääb, siis metsas veedetud aeg ja nähtud vaev ei tasu ennast ära,” tõdes ta.

Kaotajaks hoopis riik

Praeguse süsteemi korral jääb Määltsemehe hinnangul suurimaks kaotajaks hoopis riik, sest metsa potentsiaal jääb realiseerimata, saadused korjamata ja eksporditulu on palju väiksem, kui olla võiks.

Loodussahvris peamiselt külmkuivatatud jahudega äritsev Määltsemees tõdes, et huvi metsasaaduste ja nendest valmistatud toodete vastu oleks mujal maailmas suur, kui jätkuks vaid korjajaid.