Maailm tahab meie metsasaadusi, ent maksukohustus peletab korjajaid

Maal on harjutud korilusega lisa teenima, peamiselt teevad seda üle kuuekümneaastased inimesed. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Ettevõtja ja korilane Tarmo Määltsemees usub, et Eesti metsade seene- ja marjapotentsiaal jääb suuresti realiseerima, sest korilus on maksustatud. Tema hinnangul tuleks eeskuju võtta põhjanaabrist Soomest, kus metsasaaduste korjamine on maksuvaba igaüheõigus.

„Soomes saab metsas seeni ja marju korjav memmeke teenida maksuvabalt lisatulu. Eestis tuleb ta oma mustikaämbriga metsaservast välja ja tal on piltlikult öeldes maksuamet teeserval vastas, et küsida tema marjade pealt tulumaksu,” rääkis Määltsemees.

Tema hinnangul on keskmine eestlane maksukuulelik, mistõttu jätab nii mõnigi metsa minemata ja sealsed saadused korjamata, sest praeguse süsteemi korral pole see vaev saadavat tasu lihtsalt väärt. „Alternatiiv on tulumaks ära maksta, aga kui lõpuks seda summat vaatad, mis kätte jääb, siis metsas veedetud aeg ja nähtud vaev ei tasu ennast ära,” tõdes ta.

Kaotajaks hoopis riik

Praeguse süsteemi korral jääb Määltsemehe hinnangul suurimaks kaotajaks hoopis riik, sest metsa potentsiaal jääb realiseerimata, saadused korjamata ja eksporditulu on palju väiksem, kui olla võiks.

Loodussahvris peamiselt külmkuivatatud jahudega äritsev Määltsemees tõdes, et huvi metsasaaduste ja nendest valmistatud toodete vastu oleks mujal maailmas suur, kui jätkuks vaid korjajaid. „Välismaalt on minult küsitud näiteks marineeritud riisikaid, aga koguste osas käib jutt pigem merekonteinerist. Selline asi oleks võimalik ainult koostöös korilastevõrgustikuga ning korilased saaksid lihtsalt ja mugavalt korilusega tegeleda ega peaks hiljem tulusid deklareerima,” ütles ta.

Määltsemees on ka ise usin korilane ja veedab enamiku vabast ajast metsas. Lääne-Virumaa põhjal väitis mees, et praegu ehk mustikahooaja lõpus on tema kodukandi metsades 80% mustikatest veel korilaste ootel.

Korilus kui pensionilisa

Estra Kink on enda sõnul suur korilane, kes varem kokkuostu korjanud nii seeni kui marju. „Mõnel aastal olen teeninud rohkem, mõnel vähem – sõltub sellest, kuivõrd ise jaksan korjata. Sel aastal pole veel palju jõudnud metsas käia, aga õnneks seeneaeg on veel ees,” rääkis ta. Kokkuostu müümine on Kingi hinnangul mugav lahendus korilase jaoks, kel endal pole mahti marju või seeni müüma minna. „Kõik ostetakse kohe käest ära ja ei pea ise hakkama hiljem kliente otsima.”

Ka Signe Lellbret on usin korilane, kes teenib sedasi endale pensionilisa. „Ega pensionist enam niisama ära ei ela, elukallidus on teinud oma töö,” nentis ta.

Kokkuostuhinnad Põlvas (eur/kg)

Kokkuostuäri peamine mure on see, et turg on ebakindel. Foto: Paul Poderat

Kukeseen 5.-

Mustikas 3.-

Väiksed haavapuravikud 2.-

Suured kivipuravikud 4.-

Suured kivipuravikud 3.-

Pohlad puhastatud 4.-

Pohlad puhastamata 2.50

Riisikad 1.50

Teda teeb kurvaks tõsiasi, et kodukandis on paljud mustikametsad maha raiutud. „Kui palk on raieküps, siis ega keegi sellest ei hooli, et seal all kasvab mustikas. Meil on praeguseks alles ainult veerand sellest mustikametsast, mis siin vanasti oli.”

Ka lisaraha nimel metsas käivaid korilasi on tema hinnangul vähemaks jäänud just maha raiutud metsade tõttu. Lellbret on samuti seda meelt, et korilasi maksustama ei peaks. „Kokkuostjad on FIEd, kes maksavad metsasaaduste pealt maksu. Kui ka korilased makse maksavad, saab seesama korjatud seen ju kahekordselt maksustatud,” arvas ta.

Lellbret usub, et kui maksuamet hakkaks kokkuostu müüvaid korilasi liigselt kimbutama, leitaks lihtsalt alternatiivsed müügikohad. Rohkem müüki toimuks Facebookis või tutvuste kaudu. „Korilast maksustada on täiesti mõttetu, sest kui maksud maha arvestada, siis summa, mis tehtud töö ja vaeva eest kätte jääks, oleks naeruväärne,” ütles ta.

Põhikorilased üle kuuekümnesed

Seitse aastat metsasaadusi kokku ostnud Marko Tenni müüb saadused edasi kauplustesse või ettevõtetesse, kes neist tooted valmistavad. Kokkuostuäris on tema hinnangul peamine mure see, et turg on ebakindel.

Tenni usub, et seoses elukalliduse tõusuga oleks tänavu kindlasti kokkuostu müüvaid korilasi rohkem, kuid kahjuks võttis öökülm palju marju ära. „Maal on inimene harjunud korilusega lisa teenima ja peamiselt teevad seda 60+ vanuses inimesed,” tõdes ta.

Mustikakorjamine on ränk töö, kus lisaks palavusele tuleb rinda pista parmudega. Palju lihtsam on hästi teenida seente või jõhvikate korjamisega.

Tema hinnangul on mustikakorjamine ränk töö, kus lisaks palavusele ja väikestele marjadele tuleb rinda pista ka halastamatute parmudega. Palju lihtsam on hästi teenida seente või jõhvikate korjamisega. „On inimesi, kes võtavad endale tavatöölt palgata puhkuse, et hooajal marjadega korralik teenistus saada. Kibedamad käed võivad jõhvikatega 100–150 eurot päevas teenida, mustikatega seda ei saavuta,” rääkis ta.

Ka Tenni hinnangul oleks loogiline, kui korilast nopitud marjade ja seente eest ei maksustataks. „Mina maksan ju niigi kokkuostjana makse, korilasele võiks see olla maksuvaba.”

Kommentaar: seaduse- muudatust oodata ei ole

Maksuameti maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Evelin Muttik:

Praegu sellist seadusemuudatust plaanis pole, kus korilased oma müügist saadud tulu deklareerima ei peaks.

Kui seente müük on eraisikule juhuslik tegevus ja ta pole ettevõtja, tuleb tal müügist saadud tulu deklareerida kord aastas esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Kui eraisik tegeleb saaduste müügiga püsivalt, on tegu juba ettevõtlusega ja ta peab end ettevõtjana registreerima. Milline ettevõtlusvorm valida, tuleb inimesel endal otsustada. Võimalusi on mitu: ettevõtluskontot kasutades, ennast FIEks registreerides või äriühingu kaudu.

Hoiame eraisikute maksukäitumisel pidevalt silma peal ning teeme selle üle regulaarset järelevalvet. Kontrolli võib isik sattuda nii isikupõhiste riskide rakendumisel kui ka meile saabunud vihjete alusel.

Maksurikkumise korral tuleb maksuandmed deklaratsioonil parandada ja kõik maksud tasuda.