Pärnu näide võiks innustada liikuvusreformi algatajaid

Linnade lähedal ja põhimaanteede ääres on ühistransport heal järjel, neist eemal asujatele võiks heaks lahenduseks olla nõudetransport. Foto: Arvo Meeks

„Liikuvusreform on suurlinnade mure, maal peame lootma ainult enda autole,” nentis Lauri Luur, kes on Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) üldkogu esimees ja üle 12 500 elanikuga Tori valla vallavanem.

Liikuvusreform on kirjutatud valitsusleppe taristu ja ühenduste alapeatüki punkti, mis ütleb, et „viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust”. Sotsist siseminister Lauri Läänemets on väljendanud mõtet, et automaksu eesmärk peab olema liikuvusreform, mille põhimõtted saavad paika uue aasta alguses.

Kevadtalve uudistest teame, et Saaremaal juhtprojektina katsetatud nõudepõhine transport takerdus tarkvara taha.

Tarkvara ei asenda inimest

„Tõsi on, et nõudepõhist ühistransporti toetav tarkvara on täna võtmeküsimus,” tõdes Saaremaa valla abivallavanem Kaarel Tang. „Saaremaal läbi viidud pilootprojektis kasutasime alguses vaid dispetšerit ja hiljem lisasime tarkvaralahenduse, paraku me tarkvara pikalt katsetada ei jõudnud, kuna projekt sai enne läbi. Kasutusele võetav tarkvara peab arvestama ja pakkuma paljusid nüansse, olema kasutajasõbralik. Samas näitas meie piloot, et dispetšeri teenus peab mingil tasemel säilima, sest teenindamata ei saa jääda ka inimesed, kes arvutit või nutitelefoni ei kasuta.”

Abivallavanema jutu järgi andis kõnealune projekt vajalikku infot ja kogemusi, tekitas vaimustust piirkondades, kus seda Lääne-Saaremaal katsetati. Tang möönab, et selline teenus sobib hajaasustatud piirkondadesse, sest nõudepõhise ühistranspordi eelis ja eesmärk on anda inimestele liikuma saamise võimalus vajalikel kellaaegadel, sõltumata liinibusside graafikust, ja et liikuma saaksid needki, kelleni praegu bussiliiklus ei ulatu, sest nõudlus selle järele on väike või kaootiline.