Augustis valmivate säravate punaste või kollaste marjakobaratega toretseva astelpaju kohta räägib iidne kreeka legend, et selle lehed kuulusid võidusõiduhobuste toidu hulka, sest nii sai nende karv eriti uhke sära. Põõsa ladinakeelset nime Hippophaë rhamnoides võibki muide tõlkida kui läikivat hobust. Ka muinasjutulise tiivulise hobuse Pegasuse lemmiktoit olnud müüdi järgi astelpajulehed.
Astelpaju kannab supermarju (1)
Üks legend jutustab aga, et vanad kreeklased avastasid astelpaju võimsa jõu ühe sõjakäigu järel, kui mahajäetud ja haavatud hobused leiti jõudsalt kosununa pärast seda, kui nad olid jäetud suurde astelpajutihnikusse. Põõsastelt saadud kriimustused olid loomadele mõjunud jõudu andvalt ja tervistavalt ning nende nahk otse säras.
Noppida pole kerge
Supertoidubuumi tuules ülistatakse küll goji-marju, küll spiruliinat ja maca’t, kuid värsketes astelpajumarjades on vitamiine, eriti C-vitamiini, ja mineraale – iseäranis kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi – kuhjaga. Tõsi, müüki ei jõua neid just liiga palju, mis aga jõuavad, on üsna kallid. Põhjus on lihtne: astelpajumarjad on võrse küljes kõvasti kinni ja nende noppimine on väga raske töö. Pealegi polevat töökäsi eriti palju. Nii tõuseb ka supermarjade hind.
Marjade rohked head omadused on leidnud kasutust üle maailma ja tõved, mille vastu need on aidanud, on kõikvõimalikud.
Tiibetis ja Mongoolias kasutati astelpajumarju köha ravimisel ning seedesüsteemi korrastamiseks – tiibetlased nimetavadki astelpajuõli eluõliks ja on kindlad, et see aitab nii välis- kui ka seespidisel kasutamisel. Venemaal ja Indias kasutatakse näiteks hoopis nahahaiguste, astma ja kollatõve vastu – astelpajus on rikkalikult antioksüdante, need aga aitavad kehast välja viia mürkained, mis on tihti seotud põletiku tekkega. Õliga olevat ravitud ka Tšornobõli tuumakatastroofis kannatada saanute põletushaavu. Hiina traditsioonilises meditsiinis on astelpajumarjad kõrgel kohal ning Hiina sportlastel olevat tavapärane end suurvõistlustel turgutada vastupidavust andva astelpajujoogiga.
Mongoolia vanade ürikute seast on ajaloolased leidnud aga küllalt hirmsa juhendi. Et kunagi oli tavaks vaenlased elusast peast keevasse õlisse heita, oli õige selleks kasutada maapähkli- või oliiviõli või siis loomarasva. Mida aga ei soovitatud kasutada? Astelpajuõli. Juhendis märgiti, et otse rabavate tervendavate jõudude tõttu võib vaenlane selles keetmisel ellu jääda.
Noorendab nahka
Muidugi on eestlasedki astelpaju ammu tundnud. Tee aitas hingamisteede hädade korral, marjadega turgutati vereringet ja raviti isegi suhkurtõbe.
Kõige kasulikumaks peetakse süüa värskeid marju: neid ümbritsev koor ja selles peituv seeme peidavad endas palju tervislikku. Levinud on astelpajumahl ja -moos. Sügavkülmutatud marjad pakuvad vitamiinidest pakatavat smuutit või mahla talv läbi.
Kuivatatud viljalihast pressitud õli on nahale hea mitmel moel: see aitab kaasa armide ja akne kadumisele, vähendab päikesepõletust ja rahustab muul viisil ärritatud nahka. Ka öeldakse, et see pinguldavat lõtvunud nahka ja siluvat kortse. Nii juuksepalsamitesse kui ka šampoonidesse on astelpaju segatud, sest see annab juustele kauni läike – meenutagem kreeka legendi hobustest.
Naps ja kala
Päris populaarne tyrnipontikka (astelpajupuskar) on soomlaste kange naps, mida toodetakse ringmajanduslikult Tyrni-Gin likööri – mis muidugi on astelpajuliköör – valmistamisest järele jäänud marjadest. Soomlaste sõnul on see aromaatne jook, mis ühendab kenasti traditsioonid innovatsiooniga.
Ka toitu valmistades ei unusta soomlased astelpajumarju, näiteks on neil tavaks teha astelpaju-silgupajarooga. Kalafileerullidele, mis täidetakse sibula ja hapukurgiga, valatakse ahjuvormis koore-astelpajumahla segu. Sügisene hõrgutis! Kalaga sobitavad marju ka taanlased, kasutades neid sidruni asemel kala marineerides.
Kommentaar
Marju Sepp
LUUVi brändi looja
Astelpajuõli on tõeline naha ja juuste supertoit. See on kui tumeoranž viskoosne aromaatne vitamiinipomm, mis sisaldab kõrgel määral C-vitamiini ja antioksüdante. Juustele on astelpajuõli looduslik palsam, annab läiget ja tugevust ning hooldab peanahka. Kuna see õli on mulle alati väga südamelähedane olnud, pole imestada, et olen loonud astelpajuõliga lausa terve tootesarja.
Astelpajuõli annab toodetele oma iseloomu alati edasi – kollaka värvuse, rikkaliku koostise ja mõnusa kaitsekihi. LUUVi toodetes oleme seda ilusat rõõmsat värvi ja õli põhiomadusi ära kasutanud ning loonud vitamiinirikka ergutava sarja. See on läbi aegade olnud ka meie müüduim sari.