Miks nõges kõrvetab?

Kõrvenõges on väärtuslik taim, ent värske taime puudutamine toob endaga kaasa ebamugavustunde. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pole vist aastat, kus aiapidaja nõgeselt kõrvetada ei saaks. Miks see kasulik taim aga valusasti kõrvetab?

Nõgese kõrvekarv on üks väljaveninud ehitusega rakk. Tilgakujuline alumine osa on ümbritsetud teiste rakkudega, mis moodustavad lehepinnalt väljaulatuva mügeriku. Mida rohkem tipu poole, seda enam hakkab kõrvekarv ahenema ja lõpeb peenikesel teravikul asetseva munakesega. Taimepinnalt väljaeenduvad piigikujulised rakukestad sisaldavad tipuosas ohtralt räniühendeid.

Nõgese lehe ja kõrvekarva puudutamisel murdub tipuosa kergesti ära, sest räniühendid on küllaltki haprad. Moodustuv nõelakujuline teravik tungib hõlpsalt nahka ja lubab kõrvekarva vedelal sisul tekkinud mikrohaavakesse voolata. Kõrvekarva rakus on lahustunud kujul mürgiseid valke, mis nagu süstlanõela kaasabil ohvri kehasse tungivad.

Kui mürgised kehavõõrad valgud hakkavad ohvri nahka mõjutama alles mõne aja möödudes pärast kõrvetamist, siis vigastuskohta sattunud sipelghape annab kohe tajutava valuaistingu. Kuna korraga toimub kokkupuude väga paljude kõrvekarvadega, on valusähvatus tuntav ja taimest tõmbutakse kiiresti eemale. Aga just see kõrvetustunnet tekitav sipelghape ongi peamine liigesevalu ehk reuma pärssija.