Välismaalt taime või seemne kaasa toomine võib lõppeda õnnetult

Reisilennuk maandumas Tallinna lennuväljale. Pilt on artiklit illustreeriv. Foto: Remo Tõnismäe

Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Komisjon alustavad Eestis ja veel 11 Euroopa riigis kampaaniat #PlantHealth4Life, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest ning sellest, kuidas rahvusvaheliste reiside ja ostude tagajärjel on oht tuua kogemata koju kaasa ohtlikke taimekahjustajaid.

Taimi ohustavad mitmed taimekahjustajad, kelle levikule aitavad paraku kaasa kliimamuutused ja ka inimtegevus, näiteks rahvusvaheline kaubandus ja reisimine. Taimekahjustajate mõju võib olla aga laastav nii majandusele kui keskkonnale. Näiteks bakter Xylella fastidiosa on hävitanud Itaalias Apuulia piirkonnas miljoneid oliivipuid ning selle levikut on tuvastatud ka mujal Lõuna-Euroopas.

Eestis on risk viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora) levikuks, mis on ohtlik teatud viljapuudele ja dekoratiivtaimedele. “2005. aastast on meil selle bakterhaiguse osas ka kaitstava piirkonna staatus, mis tähendab, et antud taimekahjustaja praegu siin ei esine, kuid soodsate kliimatingimuste korral ja kindlate kultuuride kasvatamise tõttu on oht selle levikuks,” rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa.

Taimekahjustajate varajaseks avastamiseks teeb Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal karantiinsete taimekahjustajate seiret. “Seireid viiakse läbi selliste karantiinsete taimekahjustajate puhul, mis Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine või on piiratud levikuga, kuid mille laiema puhangu korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Viljapuu-bakterpõletiku kõrval on teised olulised ja suure levikuohuga taimekahjustajad putukkahjurid saare-salehundlane (Agrilus planipennis) ja aasia sikk (Anoplophora glabripennis), keda Eestis veel leitud ei ole,” lisas Koidumaa.

“On oluline, et inimesed oleksid teadlikud, kuidas nende tegevus, näiteks välisriikidest taimede või seemnete ostmine ja koju toomine, võib mõjutada meie taimede üldist tervist,” ütles Koidumaa ja lisas, et Euroopa ühiskampaania on väga tervitatav, sest aitab suurendada üldist teadlikkust sellest probleemist.

Alates rahvusvahelisest taimetervise aastast 2020. aastal ja rahvusvahelise taimetervise päeva väljakuulutamisest on Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös loodud mitmeid õppematerjale just eelkõige lastele ja noortele. „Laste harimise kõrval aitab tänavune üleeuroopaline laiaulatuslik kampaania aga tõsta ka teiste sihtgruppide teadlikkust,“ kommenteeris Koidumaa.

Kuidas kaitsta taimetervist?

Kas reisite Euroopa Liidust välja? Kui te olete lummatud mõnest eksootilisest taimest, siis tehke pigem pilt, ärge viige koju taimi, selle seemneid, vilju või õisi. Muidu on oht, et toote koju kaasa ka ohtlikud taimekahjustajad.

Kahjurid ja haigused võivad saabuda ka meie ostetud taimedega, kui need pole korralikult kontrollitud ja sertifitseeritud. Kui ostate veebi kaudu taimi ja seemneid väljastpoolt Euroopa Liitu, veenduge, et nendega oleks kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Rääkige ka oma lastega taimede olulisusest, et ka uued põlvkonnad mõistaksid, kuidas tuleb hoida taimi ja nende tervist.

Kampaania sõnum on „Hoidke taimi tervena, kaitske elu”, mis tähendab, et meil kõigil on selles oma roll. Külastage veebilehte #PlantHealth4Life, et leida veelgi soovitusi taimetervise kaitsmiseks. Veebisaidile #PlantHealth4Life pannakse kampaania jooksul üles kõikidesse ELi keeltesse tõlgitud kampaaniamaterjalid – pressimaterjalid, videod ja sotsiaalmeedia postitused, mida võib oma kanalite kaudu jagada. Üheskoos saame tagada tervema tuleviku endale, oma kogukondadele ja keskkonnale!

#PlantHealth4Life on mitmeaastane kampaania, mille algataja on Euroopa Komisjon. Kampaania põhineb ELi riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sel aastal osaleb kampaanias 12 riiki: Eesti, Läti ja Leedu, Belgia, Kreeka, Küpros, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari.