/nginx/o/2023/08/04/15499045t1h4efb.jpg)
Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuli andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kokkuvõttest selgub, et juulikuu vihmased ilmad ergutasid hilisvõrsete kasvu, mis teeb saagikoristuse keerulisemaks.
Tänavune juuli oli keskmisest sademeterikkam. Vihma jagus vähem Lääne-Virumaale ja Eesti kagunurka. Paul-Techi mullaandurid näitasid, et kuu alguse sademed lahustasid eelneva põua mõjul taimede poolt tarvitamata jäänud toitaineid, mis jõudsid veega ka 20 sentimeetri sügavusele. Põuale järgnenud toitainete küllus soodustas hilisvõrsete tekkimist, mis vähendab paraku ka saagi kvaliteeti.
Mida nõrgem on taimik külma ja põua tõttu, seda rohkem hilisvõrseid kasvuks soodsates oludes moodustub. Põhjuseks on taimede paljunemisvajadus ja nõrga taimiku poolt tarvitamata jäänud toitained mullas. Kuu lõpus hakkasid talirapsipõllud mitmel pool uuesti õitsema. Kevadsuvel põua ja külma tõttu kirjuks värvunud talinisupõllud muutusid juulis hilisvõrsete tõttu taas kirjuks.
Ka juba kolletuma hakanud suviodrad kasvatasid põuast madalaks jäänud võrsetest pikemad rohelised hilisvõrsed. Põuast vähem mõjutatud taliodra saagid jäid keskmisele tasemele ja juuli alguse vihmad muutsid ohted rabedamaks, vähendades sellega koristuskadusid. Koristustöid segasid hoopis sagedased vihmasajud. Loomakasvatajad olid sunnitud hernest ja teravilju söödaks koristama. Samuti sobis sileerimiseks hilisvõrsetega suvioder.
Maisipõldudel olevad andurid näitasid, et juulis toimus vihmadega vabanenud toitainete intensiivne tarvitamine, mis tähendab omakorda head taimekasvu. Kõrreliste rohumaade teist niidet sai vähese saagi tõttu nimetada pigem hooldusniiteks, et kolmandast niitest saaks koguda kvaliteetsemat saaki. Juuli sademed jõudsid sügavamale mulda ja toetasid rohumaa taimede kasvu.
Mullaandurid näitasid enamikul taliodrapõldudel koristusajal tunduvalt kõrgemat toitainete taset kui kevadel enne väetamist. See tähendab, et taimed ei ole suutnud kõiki põllule antud toitaineid ära tarvitada. Nende toitainetega saab arvestada sügiseste külvide juures või vahekultuure kasutades põllul hoida. Sama tuleks jälgida siloks koristatud teraviljapõldude juures, kus väetis ei realiseerunud suureks terasaagiks. Teadmine toitainete olukorrast mullas enne sügiskülvi annab võimaluse hoida kokku kallite väetiste arvelt, vältida nende liigset kasutust ja hoida keskkonda.