Hooga alustatud hooldereform põrkas tegelikkusega kokku

Hooldereformiks täiendas riik omavalitsuste rahakotti tänavu 39,2 miljoni euroga, toetamaks hooldekodukoha paremat kättesaadavust peredele. Foto: Dmitri Kotjuh

Käibele on tulnud sõna hooldereform, mille jõustas 1. juulist sotsiaalhoolekande seadus, et hooldekodu­koht oleks vajajale kättesaadav keskmise pensioni eest. Üllas eesmärk, kuid valdade sotsiaaltöötajad kurjustavad, sest „üks on poliitiline tipp ja teine on sisulist tööd tegev ametkond seal taga” ehk koostöö asemel vaatas seadustaja väidetavalt mööda ettepanekutest, läbi mõtlemata olid tehnilised lahendused, hindamisjuhendid ning poliitikud kasutasid uut seaduse loomet valimiskampaaniates.

Vallamajades nenditakse, et muutuse vastutus lükati omavalitsuste ja hooldekodude õlule, omavalitsustele jäeti vähe aega oma õigusaktide kooskõlastamiseks seadusega ning õrna valdkonna ümber loodud segadus olnuks välditav põhimõttel üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.

„Hooldereformi ettevalmistamist sellisel kujul alustasid sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium aasta tagasi ning omavalitsustele ja hooldekodudele jäi administratiivseks ettevalmistuseks pool aastat,” selgitas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Meeli Tuubel. „Omavalitsuste sotsiaaltöötajad on teinud tugevaid jõupingutusi õigeaegseteks otsusteks, hooldekodude töötajad on igati kaasa aidanud ja tulemusena käivitus reform suuremate tõrgeteta. Oleme omavalitsustega pidevas dialoogis ja ettepanekute põhjal kujundame 2024. aasta rahastuse täpsemini, arvestades omavalitsuste eripärasid.”

Suur kergendus

Hooldereformiks täiendas riik omavalitsuste rahakotti tänavu 39,2 miljoni euroga, toetamaks hooldekodukoha paremat kättesaadavust peredele. Arvutuste kohaselt oli selles 26 miljonit, et otseselt katta hooldekodu kulud riigi määratud ülesande ulatuses, see tähendab katta iga hooldekodu vajaja kohamaksumusest hooldustööjõu kulud. Väiksema sissetulekuga inimestele mõeldes lisati omavalitsustele kohustus katta täiendavalt kulud eelmise aasta keskmise vanaduspensioni vaheni.

„Mõlemad kohustused on omavalitsustele rahaliselt kaetud, omavalitsused saavad oma rahalist koormust mõjutada ka hoolduskuludele piirmäära seadmisega või aktiivsema osalemisega hoolduskulude hinnakujundamises, olles ligi poolte üldhooldekodude omanike, osanike või asutajate hulgas,” arvas Tuubel.

„See rahastuse muutus on väga suur kergendus,” möönis pärnulane Iira, kelle 94aastane ema on Pärnu sissekirjutusega, kuid paikneb Saarde valla ühes hooldekodus.