Jõelähtmest on saanud kompostipealinn

Jäätmekäitluse juht Andres Unt lausus, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus teeb koostööd ka ornitoloogidega, kes käivad seal linde vaatlemas.  Foto: Tiit Efert

Tallinna ja Harjumaa kodumajapidamiste ja toitlustusasutuste ­bio-, köögi- ja sööklajäätmete komposteerimine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses Jõelähtmel on teinud piirkonnast Eesti suurima kompostitootja. Komposti saavad soovijad kohapealt osta, aga eesmärk on, et see jõuaks jaepakendina tulevikus ka ehitus- ja aianduspoodidesse.

Komposti toormaterjali tuleb Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse aastas sisse 20 000 – 30 000 tonni, millest on võetud eesmärgiks toota 8000–9000 tonni väga väärtuslikku komposti. Valdavalt koosneb toormaterjal Tallinna ja Harjumaa jäätmetest. Mõned ettevõtted toovad jäätmeid ka kaugemalt. Peamiselt on toormeks kodumajapidamistes ja toidukohtades järele jäänud toit, aga ka aiahaljastusjääde. Tuuakse ka riknenud puu- ja köögivilju.

Sorteerimisega endiselt probleem

ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmekäitluse juht Andres Unt kirjeldas protsessi: jäätmeveokid tulevad kallavad suurele platsile koorma maha, rataslaaduri juht katab selle purustatud puhta rohematerjaliga ehk aiahaljastusjäätmetega, seejärel segab massi läbi ja laeb selle kopaga purustisse. Tekib vedelam mass, mis liigub trummelsõela. Seal sõelutakse välja suuremad võõrised, milleks võivad olla ka suuremad puidutükid, kuid kahjuks ka kile, mis ei ole alati biolagunev. „See tähendab, et peame selle välja sõeluma, mis teeb meile tööd juurde,” sõnas Unt. „Oleks biolagunev, siis laguneks ära ja me ei peaks topelttööd tegema.” Kahjuks on kuni 60 protsenti kilekottidest, millega biojäätmeid konteinerisse tuuakse, tavaliselt kilest. „Isegi paberkott oleks hea, aga paraku see nii ei ole,” lisas Unt. Biojäätmete hulgast on leitud ka kaks kilekotitäit stressipalle, mis ei ole kuidagi biolagunevad tooted.