Rohumaaribad põllumajanduslikus maastikus rikastavad loodust
/nginx/o/2020/09/02/13318567t1hcb20.jpg)
3. august 2023, 06:50
/nginx/o/2023/08/02/15495574t1hf5b1.jpg)
Põllumajandusmaastikus võib märgata eriilmelisi rohumaaribasid: kitsaid ja laiu, niidetud ja niitmata, õieilu pakkuvaid ja peamiselt heintaimedest koosnevaid. Miks neid vaja on ja millised rohumaaribad kõige rohkem kasu toovad?
Üha enam on aru saadud, et jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku põllumajandust aitab tagada põllumajandusmaastiku mitmekesisus, seda aitavad kujundada erinevad maastikuelemendid, sealhulgas rohumaaribad haritava põllu servas. Viimastel on potentsiaali soodustada kahjurputukate looduslikke vaenlasi, tolmeldajaid, pidurdada toitainete ja taimekaitsevahendite väljaleostumist ning tõkestada tuule- ja vee-erosiooni, luua elustiku levikuks rohekoridore ja siduda süsinikku.
Rohumaaribadest saadav kasu sõltub nende omadustest, aga ka eesmärgist. Enamasti on pikemaealised ribad suurema ökoloogilise kasuga, mistõttu on esmatähtis säilitada juba olemasolevaid ribasid. Rohkemate taimeliikide ja mitmekesisema taimestikuga ribad pakuvad suuremale hulgale organismidele vajalikku toitu ja elupaika. Kasuks tuleb riba sidusus teiste maastikuelementidega ja nende tihedus maastikus. Riba laius võiks olla vähemalt 2–3 meetrit, aga veelgi parem vähemalt 6 meetrit. Kindlasti ei tohiks rohumaaribadel kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid.
/nginx/o/2023/08/02/15495575t1hbbc2.jpg)
Tolmeldajate ja teiste kasulike õiekülastajate soodustamiseks võiks ribadel leiduda neile sobilikke toidutaimi. Isegi kui püsivatel ribadel pole ohtralt õitsvaid taimi, kus õiekülastajad saaksid toituda, pakuvad need maas pesitsevatele tolmeldajatele pesitsuspaiku (eeldusel, et naabruskonnas leidub toitu) ning kahjurite looduslikele vaenlastele talvitumiskohti, kust need saavad hooaja algul põldudele toiduotsingule suunduda. Lisaks võivad õiekülastajatele ohtralt toitu pakkuda ka ümbruskonnas leiduvad spetsiaalselt külvatud lühiajalised rohumaaribad.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames toetati Eestis aastatel 2009–2022 rohumaaribasid läbi keskkonnasõbraliku majandamise toetuse: suuremate põllualade ja avaliku tee vahele pidi jätma või rajama 2–5 m laiuse rohumaariba. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ja Tartu Ülikooli koostöös uuriti selle aja jooksul viiel korral nende rohumaaribade taimestikku. Põhitulemusena leiti, et uute liikide lisandumine ribadesse on suurte põldudega aladel keeruline – puuduvad võimalikud uute taimeliikide sisselevi allikad. Samas leiti, et ribadel kasvavad liigid olid pigem inimtegevust taluvad ehk paljud neist asustavad ka poollooduslikke kooslusi.
METKi ja Eesti Maaülikooli koostöös tehtud kimalaste uuringu põhjal võib järeldada, et keskkonnasäästliku majandamise rohumaaribade nõue on kimalastele kasuks tulnud – eriti Kesk-Eestis, kus selle toetusega aladel on väga kõrged kimalasenäitajad.
Samas on nii rohumaaribade kui ka kimalaste uuringus leitud, et ribad on üha sagedamini ja madalamalt niidetud. Seega on vaja teha teavitustööd, et niitmata ja õitsevad rohumaaribad on elustikule palju kasulikumad kui pidevalt madalaks niidetud alad.
Ka 2023. aastal alanud ÜPP perioodil toetatakse rohumaaribasid, kuid seekord ökoalade toetuse raames ning laiusega 6–12 m, sest uuringute põhjal on laiemad ribad suurema ökoloogilise kasuga.
Rohumaaribade ja kimalaste uuringuga saab tutvuda METKi lehel: https://metk.agri.ee/teadus-uuringud/agrookoloogia/elurikkus.