Raudnõgest müüakse Kesk-Euroopas köögiviljaletis

Kõik, kes on tajunud mõlema nõgese kõrvetust, võivad seda ise kinnitada – raudnõges on käbedam ja kibedam kõrvetaja. Foto: Shutterstock

Minu poole pöördus üks Saksamaalt turismireisilt naasnud vanaproua: Toivo, kas võib tõsi olla, et nägin toidupoe köögiviljade vitriinis raudnõgest, mis oli pakendatud nagu meil müügil olev till, salat, rukola? Jah, raudnõges on nii mõnegi Kesk-Euroopa riigi köögiviljaleti tavaline taim.

Raudnõges (Urtica urens) on nõgeseliste sugukonna nõgese perekonda kuuluv üheaastane suvehaljas rohttaim. Raudnõgese kasvukoht on põllupeenrad ning teda saab rohimise ja niitmisega edukalt tõrjuda. Lehed on raudnõgesel ümaramad ega pole nõnda pikalt teritunud tipuga kui kõrvenõgesel.

Kõrvenõgese värvus on hallikasroheline, raudnõgesel tavaliselt puhasroheline. Õisikus nii isas- kui emasõied, kõrgus 15–90 cm. Õitseb juunist oktoobrini. Paljuneb ainult seemnetega. Üks taim võib anda 500–1500 seemet, mis tärkavad kuni 2 cm sügavuselt ja idanevad pärast talvitumist kiiresti. Taime kasvuperiood on lühike ja suve jooksul võib anda 2–3 põlvkonda.

Botaanik Toomas Kukk väidab, et raudnõges on viimase 20 aasta jooksul Eesti loodusest peaaegu kadumas. Seega on tegemist haruldaseks muutuva umbrohuga. Raud­nõgest loetakse toitainerikka mulla indikaatoriks.