Kuidas septembriski kasvuhoones head tomatisaaki saada?

Kollased kõvad laigud tekivad, kui muld on liiga kuiv või mulla pH tomatile ­ebasobiv. Foto: Ingrid Bender

Tavaliselt on kütteta kasvuhoones just august suurima saagi valmimise aeg. Selleks ajaks on tomatitaimed suureks kasvanud ja keskmiselt kuuele kuni kaheksale kobarale on rikkalikult moodustunud vilju, mis ootavad täisküpsuse faasi jõudmist.

Varajasematel sortidel on alumiste kobarate tomatid juba hulgaliselt värvunud ja need on toidulaual koha leidnud. Kui oleme kasvuhoonet küllaldaselt ventileerinud, on tomatitaimed veel septembriski väheste haigustunnustega ja vähemalt septembri esimese poole soojade ilmade korral annavad endiselt suurt saaki.

Kasvuhoones jätkuvad tavapärased tööd, millega alustasime juba pärast noortaimede istutamist. Nendest kõige tähtsamad on vajaduspõhine kastmine, piisav korrapärane väetamine, külgvõrsete iganädalane eemaldamine ja sobiva mikrokliima loomine. Kui eelmistel kuudel tekkisid taimede hoolduses mõned vajakajäämised, siis hiljemalt augusti alguseks on need endast kindlalt märku andnud kasvuhäirete näol, kuid õige hoolitsuse korral saab probleeme tasandada või täielikult kõrvaldada.

Ladvad maha

Kui juuli viimastel päevadel ei ole kõrgekasvulistel sortidel latvu ära võetud, siis augusti alguses on just õige aeg taimedel need ära murda või näpistada, et võimaldada kõikidel moodustunud viljadel täis­suurusesse kasvamist. Ladva ­eemaldamiseks jäetakse viimase taimele jäetava õisiku peale veel kaks lehte alles ja siis ülemise lehe pealt näpistatakse latv ära.

Ka augustis peab tomatitaimi väetama, kui taimed on muutunud keskmisest rohelisest heledamaks või kui taimel on palju vilju ja need jäävad väikseseks või kui taime latv jääb väga peenikeseks, on kahvaturoheline ega kasvata lopsakaid lehti. Jälgige taimi hoolega ja vaadelge neid sageli, et paremini aru saada taimede vee- ja toitainevajadusest.

Mis viljal viga?

Rohelised laigud viljavarre kinnituskoha ümbruses tekivad tomatitel mitmel põhjusel. Üks põhjus: taimi ei ole piisavalt kastetud. See põhjus on minu praktikas olnud kõige valdavam. Taimede veepuudus on eriti kiire tekkima pikal kuumade ilmadega ajal, kus tomatitaimi peab kastma rikkalikult ja tavaliselt üle päeva, ekstreemselt kuumade päevade perioodil mõnikord ka iga päev. Sellisel ajal on parim kasta õhtul või varahommikul.

Kui kasvupinnaseks on turvas, peab kastmisega olema ülihoolas, sest turvas kuivab kiiremini kui muld. Pottidesse istutatud taimed kannatavad kuumal ajal sageli veepuuduse käes. Potitaimedel on ka juurte ülekuumenemise oht. Seda aitab vähendada heledate või valgete pottide kasutamine ning pottide varjutamine, otsese päikesepaiste eest kaitsmine.

Kui kastmine on korras või korda saanud ja muld või kasvuturvas ei ole kordagi läbi kuivanud, peame mõtlema, kas väetamine on olnud õige. Kui olete väetanud peamiselt kana­sõnniku graanulitega, on mullas kaaliumi ja lämmastiku vahekord vale ning taimedel on tekkinud kaaliumipuudus. Saate olukorda parandada, kui kasutate kaaliumi­rikast täisväetist (väetis, mille koostises on nii makro- kui mikroelemendid), see sisaldab vähe lämmastikku (alla 10%) ja palju kaaliumi (üle 20%).

Kollaste kõvade laikude esinemise põhjused tomatitel on sarnased eelmise kasvuhäire tekkimise põhjustega. Kui muld on liiga kuiv või mulla pH ehk happesus on tomatile ebasobivalt suur, seega muld on aluselise reaktsiooniga või ei jätku taimel toitaineid, kajastub see tomatite välimuses. Aluselise reaktsiooniga mullas on tomatitaime normaalne toitainetega varustatus häiritud. Mulla reaktsiooni saab muuta happelisema suunas, kui lisate neutraliseerimata rabaturvast kasvusubstraadile või mullale. Et vältida mulla liiga aluseliseks muutumist, ärge kasutage tomatitaimede väetamiseks tuhka.

Viljade kollaselaigulisuse vähendamiseks kastke tomatitaimi varasemast sagedamini ja väetage täisväetisega.

Rullis lehed

Tomatilehtede rullumist ehk keerdumist seostatakse kuuma ja kuiva ilmaga, aga see võib olla seotud ka teiste stressi põhjustavate olukordadega. Arvatakse, et leheservade ülespoole keerdumine on taime reaktsioon niiskuse kao vähendamiseks. Ägeda reaktsiooni korral võivad ülespoole kooldunud leheservad teineteist katta ja leht võib muutuda torukujuliseks. Kahjustatud lehed on tugevad ja rabedavõitu, vahel võivad need isegi murduda. Lehtede rullumine saab alguse alumistest lehtedest.

Pika kuumaperioodi jooksul võivad kõik taime lehed võtta ülespoole keerdunud asendi. Kui leht on juba keerdunud, siis enam ta lahti ei rullu, isegi mitte siis, kui ilmad muutuvad jahedaks ja niiskeks. Lehtede keerdumine on ka sordiomane tunnus. Seda esineb rohkem tunneli tüüpi kilekasvuhoones, kus on vähe võimalusi tuulutada ja aeg-ajalt kõrgele kerkivat temperatuuri alandada.

Kuna lehtede rullumine tomatitaime kasvu ega saaki ei vähenda, on see pigem kosmeetiline probleem ega vaja mingeid erilisi meetmeid.

Tomati-viljatipumädanik tekib siis, kui taim ei omasta piisavalt kaltsiumi. Foto: Ingrid Bender

Tomati-viljatipumädaniku korral on vilja tipu piirkonnas (harvem külgedel) algul heleroheline, hiljem pruun ja lõpuks must sisse vajunud kõva laik. Selliseid laike esineb nii rohelistel kui ka küpsetel tomatitel. Tegemist on kasvuhäirega, mis ei ole haigus. Kasvuhäire nimi on aga pisut eksitav, viidates justkui haigusele.

Tomati-viljatipumädaniku kahjustusega tomat küpseb normaalsetest viljadest kiiremini. Kasvuhäire tekib siis, kui taim ei omasta piisavalt kaltsiumi, mis on väheliikuv element. See olukord võib kujuneda kuiva mulla korral isegi siis, kui taimel ei jätku lühikese aja jooksul piisavalt vett. Teised tegurid, mis põhjustavad taime ebapiisavat kaltsiumiga varustatust, on lämmastikuliig mullas, suur õhuniiskus, väga kõrge õhutemperatuur ja taimede kiire kasv. Tomati-viljatipu­mädanikku esineb sagedamini esimestel viljadel.

Kuivadel ja kuumadel suvedel aitab viljatipumädaniku teket vähendada taimede tihedam kastmine, millega kaasneb lisaväetamine täisväetisega. Kuumade ilmadega on tomatitaimede kasv intensiivne, seetõttu vajavad taimed suuremaid toitaine- ja veekoguseid. Väiksemate kasvukeskkonna häirete korral avaldub vilja­tipumädanik ainult selle kasvuhäire suhtes tundlikumatel sortidel.

Valge kude vilja välisseinas. Mõnes küpses lahtilõigatud tomatis võib näha valget kõva kudet või valgeid kiudusid vilja välisseinas. Vahel on ka vilja keskosa hele ja kõva. Sellist nähtust tekib sageli ebapiisava kastmise või vähese kaaliumiga väetamise korral. Siin on probleem jälle kiire avalduma palavate ilmade korral.

Lõhenenud viljad

Viljade lõhenemine on suures osas sordiomane tunnus, mis on seotud vilju katva õhukese kesta (epidermise) rakkude venimisvõimega. Lisaks sordi omadustele mõjutavad lõhenemise ulatust keskkonnatingimused. Tomatisortide aretuses on saadud selliseid sorte, mille viljadel rahuldavates keskkonnatingimustes üldse lõhesid ei teki. On aga sorte, mille viljadel tekib samades tingimustes vähe lõhesid, või siis hoopis selliseid, mille kest puruneb pisimagi keskkonna­teguri kõrvalekalde korral.

MIKS TEKIVAD TOMATIL LÕHED?

Mulla läbikuivamine ja sellele järgnev ­rikkalik kastmine.

Suur ööpäevane temperatuurikõikumine, ­tavaliselt hilissuvel ja sügisel.

Olukord, kus lämmastikuga üleväetamine langeb kokku kiire kasvu perioodiga.

Lisaks tekib lõhenemine kergemini suurtel viljadel või siis, kui taime küljes on vähe ­vilju.

Kui lehed ei varja tomateid palava päikese eest, võivad need üle kuumeneda ja viljakest rebeneda.