Anna oma osa: taimede küsitluskava ootab täitmist

Taimeküsitluse kuvatõmmis. Foto: Kuvatõmmis

Antro ja botanicus. Kõlab meie maaelu jaoks natuke ehk liiga suursuguselt ja teaduslikult? Tegelikult on taas käima lükatud uuring, mis aitab teada saada, mida inimene mõtleb taimedest ja millised on tema suhted taimedega. See ei ole mitte esimene kord, kui eestlasi kutsutakse oma arusaamist taimedest kirja panema.

Botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja Gustav Vilbaste kirjutas 1923. aasta juulikuus ajakirjas Loodus: „Taimeilm on alati vallanud inimesi. Ühed taimed on arstirohuks, vähendades valu ja vaeva, teised pakuvad silmale ilu ja värvide vaheldust. Seepärast andis inimene neile kõigile nimed, et ta võiks kõnelda omasugustega ühest või teisest tema tähelepanu äratanud taimest. Rohkem esinevail taimil on igalpool nimetus, mis vahest küll täiesti läheb lahku oma naaberkihelkonna nimest, sest seal võis vaadata eelmise taime peale teisest seisukohast. Neid rahvapäraseid taimenimesid on tarvis koguda ja selgitada nime tekkimise lugu.”

Ligi sada aastat tagasi tehtud küsitlus ja sellele reageerinud sadade eestlaste töö on andnud suurepärase ülevaate meie taimede vanematest nimedest rahvasuus ja loonud andmekogu, kuidas neid kasutada. Selliseid korjandusi on meie taimede kohta läbi viinud meie folkloori suur­mehed Jakob Hurdast alates, õnneks on ka uuemaid taimeuuringuid.

Sajandi jooksul on maailm meie ümber muutunud, Eestimaale on asunud ­uusi taimi nii inimese kaasabil kui ka ­ilmaolude muutumisel. Inimeste teadlikkus taimede kasutamisel on kasvanud, teisalt on paljud taimed meie igapäevaelus tähtsuse kaotanud.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on juhtunud tõesti palju. Eestisse on aiandusfriikide poolt toodud suur hulk uusi taimi, polnud ju meie peenardel tollal astelpajugi või siilkübarat, aga taasiseseisvumise järel lahtiläinud piiride tõttu on meie „issanda taimeaed” kirjum kui ­paradiisiaed. Sageli ei jõua taimenimede komisjon sissetoodavate liikidega sammu pidada, sest nimed pannakse enamasti alles neile liikidele, mis juba kusagil kellelgi kasvamas. Nii sünnivad taimenimetused inimeste peas ja see mitmekesisus on väga põnev.

„Antrobotanicus” on Tartu teadlaste interdistsiplinaarne projekt, milles jälgitakse rahvapäraste taimenimede, taimede kõikvõimalike kasutamisviiside, taimestiku ja kultuuri vastasmõju ning ­etnoökoloogia suundumusi.

Uuringu raames valmis ja ootab teie poolt täitmist küsitluskava „Taimed ­minu elus”, mis koosneb kolmest osast: tervis, toit ja ilu. Kui tänavu on tähelepanu keskmes taimede tervistavad omadused, lisanduvad hiljem küsitluskavad toidutaimede ja ilutaimede kohta.

Meie planeedi kõrgemate taimede (soontaimed) liikidest on farmatseutiliselt läbi uuritud kõigest 10-12%. Uute ravivahendite loomisel on seetõttu ülimalt oluline teha analüüside kavandamisel õigeid valikuid, kus tunnustatud meetodina tuleb appi rahvameditsiini kogemuste läbitöötamine. Seejuures on oluline anda praktiline hinnang ka juba tuntud ravimtaimede tegelikule tõhususele.

Ravimtaimeküsitluse nimekirjas on 101 ravimtaime, kuid nimekirja saab soovi korral ise pikendada. Lisaks üldistele küsimustele ravimtaimedest keskendub küsitlus selle täitja ravimtaimekogemustele: kuidas kogemus alguse sai, mis terviseprobleemiga oli tegemist ning mis kujul taime tarvitati ja manustati, kuidas see mõjus, kas esines kõrvaltoimeid jne. Seejuures on oodatud ka sellised kogemused, kus eeldatav toime ei ilmnenud – selle võrra saavad teadlased ja tänu neile ravimtaimekasutajad edaspidi targemaks.

2021. aastal alguse saanud viieaastases uurimisprojektis „Antrobotanicus” osalevad Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnast, publitsist ja loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, Toomas Kukk Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosia professor Ain Raal.

Küsitluskava saab täita veebilehel www.obs.ee/~cps/taimestik/.