5. augustil peetakse Lääne-Virumaal Wähja Festivali, kus tutvustatakse eestimaist jõevähki – kes see iidne jõeloom on, kuidas teda jätkusuutlikult püüda, valmistada ja süüa.
Wähja Festivalil näeb vähipüüki ja saab vähki mekkida
Kohal on vähiteadlased, Keskkonnaamet tutvustab vähi võõrliike, toimub vähkide näidispüük ning külastajatele pakutakse erinevaid vähjaroogasid keedetud vähkidest kuni vähjajäätiseni välja.
Üles seatakse ka Eesti suurima kerisega pop-up saun.
„Kui Eesti ajal oli vähki siinsetes vetes nii palju, et seda viidi rongiga isegi Berliini, siis tänapäeval on vähi ja eriti jõevähi populatsioon väga kokku kuivanud,“ räägib festivali korraldaja ja vähipüügi entusiast Kaur Salus.
Just seetõttu on Salus võtnud missiooniks eestlaste teadlikkust vähkide osas tõsta. Eeskätt just selles osas, kuidas vähki nii püüda, et teda meie looduses veel võimalikult pikalt jätkuks, aga ka õpetada seda, kuidas vähki süües toorainet maksimaalselt ära kasutada.
„Vähki ei peagi olema palju. See on delikatess. Olulisem vähipüügi juures on protsess ise – veeta sõpradega koos kvaliteetaega midagi erilist ja meeldejäävat tehes,“ leiab Salus.
Festivalil astuvad üles vähiuurijad Margo Hurt ja Mati Kivistik, kes räägivad lähemalt jõevähi populatsioonist, selle eripäradest, vähipüügi eetikast ja praktikast. Kohal on Keskkonnaamet, kes tutvustab Eestis leiduvaid vähkide võõrliike. Neid saab kohapeal ka elusast peast näha.
Toimub ka vähinäidispüük, kus näidatakse, kuidas vähipüük praktikas käib.
Sel aastal on suurt rõhku pandud ka vähitoitudele. Nii võib festivalilt vähki leida isegi jäätise ning pannkookide seest, rääkimata klassikalistest keedetud vähkidest ja vähisupist.
Sauna-aastat silmas pidades seatakse festivali ajal üles spetsiaalne hiigelmõõtmetes ja Eesti suurima kerisega pop-up saun, mida opereerivad saunavanad Kadrina Saunaklubist.
Festivalimelu loob kohaliku toidu, kauba ja käsitöölaat, kus leidub palju huvitavat alates kohalikust puhtast toorainest tehtud toidust vähipüügiriistade ja kunstini välja.