/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/07/26/15480116t1hc57b.jpg)
Iga nädal kirjutab loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ajalehe Maa Elu tarbeks põnevaid looduskalendri lugusid ja alati lisab neile ka lastele mõeldes ühe mängu, mida õues olles ja looduses liikudes saab mängida.
Unustage ekraanid: 8 toredat mängu, mida lapsed saavad suvel õues mängida
Meenutame neist kaheksat, mida sel suvelgi lastega õues olles või puhkusel ringi sõites üheskoos võiks mängida.
Pilveelevandid
Selili pilvi vahtides on küllap igaüks meist mänginud seda pilveloomade mängu – otsides pilvedest olendeid. Aga seda võib teha ka paarikesti või kolmekesi. Kes avastab rohkem loomi.
Tänapäevane lisandus oleks siis pildistada pilvi, need välja printida, loomakontuurid peale joonistada ja neist näitus teha.
/nginx/o/2023/07/26/15480117t1h35fb.jpg)
Liivaskulptuuride park
Viimastel aastatel on Eestis kombeks suvel korraldada liivaskulptuuride võistlusi. Selleks kutsutakse kokku elukutselised skulptorid ja arhitektid, kes suurest liivakoormast ja liimisegust uhkeid monumente, püramiide ja skulptuure vormivad.
Aga alustama peaks sellise tegevusega lapsepõlves. Ja liimisegu pole üldse vaja. Küll võiks enne teha kavandi, mida plaanitakse luua. Skulptuuriparki saab rajada otse veepiirile, sest liiv püsib koos ainult siis, kui ta on niiske. Kõige parem on kaevata liiva otse skulptuuri kõrvalt, aga kasutada võib ka kastekannu abi. Vahva on ka skulptuure kaunistada rannas leiduvaga. Sellise skulptuuripargi võlu on see, et tuul ja lained uhuvad selle järgmiseks hommikuks olematuks ja siis saab jälle otsast alata.
:format(webp)/nginx/o/2023/07/26/15480125t1h1f09.jpg)
Kõrkjapaadid
Põnev on kõrkjatest valmistada laevastik. Selleks tuleb koguda 20 kaisla ehk rahvakeeles kõrkja alumised, heledamad varred. Need ühepikkuseks lõigata ja mõlemast otsast kas kaisla peenema otsa või rannast leitud nöörjupiga kokku punuda – nii nagu korvi punutakse. Mastiks võib sättida pillirootuti või puupulgaga lehest või värvilisest paberist purje.
Kõrkjapaadid võib lastida väärtuslike rannakarpidega ja proovida purjetada teise lapse laevastikuga võidu liivakindluse poole. Muidugi käib asja juurde ka liivapommidega väikese merelahingu pidamine.
/nginx/o/2023/07/26/15480122t1hdf5e.jpg)
Võidujooks meres
Kui merevesi on külm, tuleb ujumise asemel mängida. Jooksjad on kõhuni vees ja jooksevad üksteise võidu määratud punktini. Selleks võib olla mõni suur kivi või ka üks mängija. Võidujooksu võib korraldada ka teatejooksuna kahe võistkonna vahel, mis lisab lusti veelgi. Kõhuni vees on joosta päris raske, sest vee takistus on suur, seega ei tasu valida liiga pikki vahemaid. Võitjavõistkonnal on preemiaks õigus kaotajaid pritsida.
/nginx/o/2023/07/26/15480143t1hb38c.jpg)
Teelehe sikutus
Teeleht on see peopesasuuruste lehtedega ja seitsme sitke soonega taimeke, kes pea igas murus laiutab. Kui põlv kuskil mängides kriimu saab, on ta hea plaastri eest. Aga tema abil saab ka vahva võistluse maha pidada. Selleks tuleb lastel teelehest, üks ühest otsast, teine teisest, kinni haarata ja sikutada. Kelle poolele jääb rohkem niidikujulisi ümmargusi sooneotsi, see on võitja.
/nginx/o/2023/07/26/15480129t1h87bc.jpg)
Soolavedamine
Vanal ajal olid paljud kaubad salakaubad, need olid meretagusel maal odavamad ja nende eest ei tahetud riigimakse maksta. Seepärast toodi neid üle mere salaja.
Sellisest salakaubaveost on sündinud ka üks Kolga ranna lastemäng, kes sageli nägid, kuidas nende vanemad öövarjus mere ääres salakaupa maale toimetasid. Salakaubavedajaid püüdsid tabada piirivalvurid. Lisaks piiritusele oli ka sool omal ajal salakaubaks.
Vees olev liivasaar või kivi on “soolalaevaks”. Sellelt laevalt kannab üks tugevam mängija “soolakotte” ehk teisi mängijaid seljas kaldale. Üks mängijaist – “soolavalvur” – seisab teisel künkal või kivil ja püüab soolakotte märjast liivast pätsitud pallidega tabada. Tabatu langeb vangi.
Mudakonnad
Meremuda peetakse Eestis väärtuslikuks maavaraks. Sellega ravitakse liigesehaigusi ja muid vaevusi. Meremuda kaevandatakse enamasti kinnikasvanud vanadest merelahtedest, aga teda tuleb sageli vahetult lainepiiril kaevates ka esimese liivakihi alt välja.
Kuigi see muda haiseb päris pahasti, saab sellega teha vahvaid näomaalinguid. Need on ühtlasi ka tervislikud.
Julgemad lapsed võõpavad end sellega üleni sisse, nii et ainult silmad ja suu jäävad heledad, nähes välja nagu pungissilmalised mudakonnad.
Hiljem saab võistelda, kes end kiiremini puhtaks pestud saab.
/nginx/o/2023/07/26/15480203t1h8971.jpg)
Lühemaks kasvamise mäng
Suplushooaja kõrgpunktis avastavad äkki kõik lapsed huvitava mängu. Kui meres või järvekaldal päris veepiiril või liivaleetel kiiresti tatsuda, siis muutub liiv vedelaks – ja varsti oled sügavalt „sees“. Põnev on võistelda, kes vajub sügavamale. Vanarahvas teab, et vahel on koguni kõhuni lühemaks kasvatud. Pealt näiliselt kuiva liivamassi all on poolvedel liiva ja vee segu, mis tatsuja jalge alt minema libiseb ja nii vajutaksegi sügavale liiva. Meil nn vesiliiv ei ole ohtlik, nagu filmidest näha võime.