Linnas kasvavatest seentest tuleks seenelisel kaarega mööda käia

Seeneniidistikes saasteained ei lagune, vaid kuhjuvad aasta-aastalt. Foto: Arvo Meeks

Nagu seeni pärast vihma, teatab tuntud võrdlus. Nüüd on olnud kõvasti vihmasadusid ja seenesõpradel on põhjust metsas käies rõõmustada. Aga seeni vupsab maa seest välja ka nii linnas, parkides kui isegi koduaedades. Kas linnas kasvavaid söögiseeni tohiks toiduks tarvitada?

Lühike vastus on, et paraku ei tohi. Eesti Loodusmuuseumi botaanik Loore Ehrlich selgitas, et linnaõhus heljuvad saasteained langevad maapinnale, kust vihm need sügavamale uhub. Mullas kasvavad laiaulatuslikud seeneniidistikud kasutavad aga seda „saastunud“ vett kasvamiseks – nii satuvad kahjulikud ained seeneniidistikku.

„Pikaealistes niidistikes saasteained ei lagune, vaid kuhjuvad aasta-aastalt. Kuna seened kasvavad maapinnale seeneniidistikust ehk on samast „materjalist“, mis niidistik, võivad ka lühiealised seente viljakehad sisaldada märkimisväärses koguses inimesele kahjulikke aineid,” põhjendas ta.