/nginx/o/2023/07/21/15469663t1hb90c.jpg)
Kui sageli häirib mind autoga ummikus ootamine, siis üle-eelmisel nädalavahetusel, mil toimus avatud talude päev, oli mul puhas rõõm seista kitsastel taluteedel autorivis. Viimasel ajal on palju uksi avatud – inimesed saavad näha, milline on elu väikesadamates ja metsades, klaashoonetes, farmides ning mõisates.
See, et erinevaid avatud uste päevi on üha rohkem, näitab kahte trendi. Ühelt pool on mõnusa, aeglase meelelahutuse ja linnainimese jaoks meeldiva pausi jaoks olemas üsna suur nõudlus. Teiselt poolt on näha, et ka maal elavad ja toimetavad inimesed tunnevad vajadust näidata oma väärtust ja vajalikkust ühiskonnale.
On oluline avada vaatenurka, et meil ei ole ainult suurlinnad, kus ärimaailm, uued tehnoloogiad ja muu säärane väärtust loob, vaid elu hoitakse ja luuakse ka maal ja merel. Sealt tuleb puhas toit, metsasaadused ja puit.
Näen, võib olla liigse optimismiga, selle suure huvilaine taga soovi mõista naturaalset, loodusega kooskõlas olevat elurütmi. Üha rohkem ju pöörame pilgud tagasi säästlikkuse, keskkonnahoidlikkuse ja vastutustundliku toimetamise poole – elustiili poole, mis paar põlvkonna tagasi oli ainuvõimalik.
Lisaks paistab selles mitmete üsna konfliktseks läinud arutelude leppimise võimalus. Kui ka linnaelanik näeb, mida me päriselt looduse käest iga päev saame, siis õpime seda ka väärtustama, hoidma looduses ja loodusega töötavaid inimesi ning mõistma, miks on nad ühiskonnale olulised.
Lisaks paistab selles mitmete üsna konfliktseks läinud arutelude leppimise võimalus.
Avatud uste päevad näitavadki, kui olulised on maal elavad ja töötavad inimesed selleks, et hoida tasakaalu looduse ja inimtegevuse vahel. Tänu neile näeme oma silmaga, kuidas kalurid, talu- ja põllumehed toovad meile toidu lauale ning metsamehed töötavad selle nimel, et meil oleks sooja ja ehitusmaterjale.
Ilmselt üheks sõnumiks on ka see, et säästlikkus ei tähenda tegevuse lõpetamist, metsa konserveerimist ega kalapüügi keelustamist. Pigem räägib see arukast loodusandide hoidmisest ja mõistlikust kasutusest: looduse võimekuse ja inimeste vajaduste vahel tasakaalu leidmine.
Eestis oleme uhked meie puhta õhu, võimsate metsade ja toidu üle, kuid tänu viimaste aastate tugevale tutvustustööle näeme nüüd ka inimesi, kes on selle uhkuse taga ja kes töötavad meie kõigi heaolu nimel.
Mina seisan ka tulevikus väga hea meelega taluteedel ummikutes. Need päevad tuletavad meile ja meie lastele meelde, et piim ei tule poest, ehitusmaterjalid ehituskauplusest ja raha pangaautomaadist ega riigi eelarvest, vaid need tulevad tänu ettevõtlikele inimestele. Imestan isegi, et seda ütlen, kuid loodan, et järgmistel aastatel on ummikud pikemad.
/nginx/o/2023/02/09/15130049t1hb044.jpg)