Iga-aastane küsimus: millistel juhtudel on põllul pritsimine inimestele ohtlik?

Taimekaitsetööd. Foto: Elmo Riig

Kui põllul, raudteel või haljasalal pritsi nähakse, tekib õigustatud küsimus, kas see on ikka tervisele ohutu. Iseäranis tuntakse muret selle pärast, miks prits nii tihti põllul käib või miks öösel pritsitakse. Ega midagi saladuskatte all tehta?

Siis ongi vajalik selgitada, et öösel tehtud taimekaitsetööd on tavapärane praktika, selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Priit Kersen.

Kõiki reegleid järgiv pritsimine ei ole tema sõnul põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik. Suur vastutus lasub seejuures tööde teostajal, aga oluline on ka inimeste enda käitumine.

„Tuleb meeles pidada, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht ja kõrvalisel inimesel pole vajadust seal viibida. Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllul mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda ebameeldiv tervisekahjustus,” lisas ta.

Kuigi kaunid põllud meelitavad fotograafe, siis põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllul mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda ebameeldiv tervisekahjustus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Taimekaitsevahendi riskihindamine on tehtud piisava ohutusvaruga ja süsteemset mürgistust suure tõenäosusega ei järgne, kuid välistada ei saa naha- ja silmaärritust ning muid sarnaseid vahetust kokkupuutest tulenevaid mõjusid.

Priit Kersen jagas ka kolme kõige levinumat küsimust, mis inimestel seoses taimekaitsetöödega tekivad:

Kui tunnen põllul pritsitava vahendi lõhna, kas siis on oht saada mürgistus?

Ei, lõhnast otsest mürgitusohtu ei teki. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponentidest on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse vastavalt juhendile ja reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.

Kas glüfosaadiga pritsimise tõttu kollaseks tõmbunud põld on tervisele ohtlik?

Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5–10 päeva jooksul pärast pritsimist, on vahend selleks ajaks juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt. Siiski ei tasu minna vahetult pärast pritsimist põllule jalutama, kuna võib esineda oht silmade või naha ärrituseks või naha ülitundlikkuse tekkeks.

Kui lähedale võib töötavale pritsile minna?

Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda! Sellisel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks.

Pritsimistöödest on Kerseni sõnul põhjust teavitada järgmistel juhtudel:

• Tuule kiirus on suurem kui 4 m/s (tugeva tuulega on oht, et vahend triivib pritsitavalt alalt väljapoole);
• temperatuur on üle 25 ˚C (kõrge temperatuuriga aurustub vahend taimedelt väga kiiresti ja võib levida liialt õhu kaudu);
• pritsitakse õitsvaid taimi, mis ohustab tolmeldajaid;
• töid tehakse veekaitsevööndis või
• avalikus kohas tehakse töid kõrvalise inimese juuresolekul.

Kui oled veendunud, et käimas olev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, siis võta ühendust põllumehega. "Mingil juhul ei tohi kõrvaline isik minna ise põllule taimekaitsetöid takistama," lisas Kersen.

Kui kontakti saamine ei õnnestu, siis helista maakonna taimekaitseametnikule. Põllumajandus- ja Toiduameti esindused on igas maakonnakeskuses ja kontaktandmed saad kätte PTA kodulehelt.

Erakorraliste juhtumite või tõsise keskkonna ohu korral helista keskkonnainfo telefonile 1247, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral mürgistusteabekeskuse lühinumbril 16662. 

Võimalusel fikseeri juhtum käepäraste vahenditega – fotod, tunnistajaütlused vms.