/nginx/o/2023/07/19/15465065t1h2035.jpg)
Pärnumaal Viisireiu külas vaatab kujur Mati Karmini loodud pronkslehm viie meetri kõrguselt üle õue, farmis tema selja taga on ligemale 1200 piimaandjat. „Karmini lehm on ainus, kes sööta ei vaja, ta on nagunii heas toitumuses,” ütleb OÜ Weiss juhatuse liige Tarmo Mätas, kellega ajame juttu Vahtra suurfarmis päeval, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra põllumajanduses.
Laulva revolutsiooni aastal läks Pärnust pärit, toonase Koidula keskkooli lõpetanud Tarmo Mätas Eesti põllumajanduse akadeemiasse õppima põllumajanduse ökonoomikat ja ettevõtlust. Kui ta noore spetsialistina Tartus kõrgkooli lõpetas, oli majanditest põllumajandusreformi laine üle käinud. Tema ja juhatuse teise liikme Kalmer Metsaoru juhtimisel on OÜ Weiss edukas karja- ja viljakasvatusettevõte, mis annab tööd ligemale 70 inimesele, harib 3600 hektarit ja ulatub tegevusega Mulgimaale.
Neljandik on käes. See tuli esimese niitega ja teist alustasime. Aga arvan, et saame teisest niitest järgmise neljandiku ja maisist ka neljandiku ja kolmandast niitest ka neljandiku, nii et vajaliku koguse peaks kätte saama. Aasta rehkendus on üle 25 000 tonni silo. Et sööta ei napiks, oleme teinud silo tänavu juba ka rukkist ja vastavalt teise niite lõpptulemusena valmis tegema tervikkoristust osast suvinisust ja selle sileerima. Tänavu meil põhisööda puudust vast ei tule. Oletan, et tuleval aastal pole suurtes kogustes silo lisaks naljalt kuskilt osta.
Varasematel aastatel oleme pidanud ostma silo juurde, sest meil on kari suurenenud kiiremini, kui söödabaas on järele tulnud. Viimati tõime silo ära Abja kandist, seal lõpetas suur farm tegevuse. Ostsime sealt ligemale 20 000 tonni silo.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)