Põua-aasta jätab vaid tugevamad ellu

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Tarmo Mätas soovib, et põllumehel lastaks rahulikult toimetada, tegeleda viljakasvatuse ja piimatootmisega ega survestataks keskkonnakaitse nimel rohepesuga.

 
Tarmo Mätas soovib, et põllumehel lastaks rahulikult toimetada, tegeleda viljakasvatuse ja piimatootmisega ega survestataks keskkonnakaitse nimel rohepesuga.  Foto: Urmas Luik

Pärnumaal Viisireiu külas vaatab kujur Mati Karmini loodud pronkslehm viie meetri kõrguselt üle õue, farmis tema selja taga on ligemale 1200 piimaandjat. „Karmini lehm on ainus, kes sööta ei vaja, ta on nagunii heas toitumuses,” ütleb OÜ Weiss juhatuse liige Tarmo Mätas, kellega ajame juttu Vahtra suurfarmis päeval, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra põllumajanduses.

Laulva revolutsiooni aastal läks Pärnust pärit, toonase Koidula keskkooli lõpetanud Tarmo Mätas Eesti põllumajanduse akadeemiasse õppima põllumajanduse ökonoomikat ja ettevõtlust. Kui ta noore spetsialistina Tartus kõrgkooli lõpetas, oli majanditest põllumajandusreformi laine üle käinud. Tema ja juhatuse teise liikme Kalmer Metsaoru juhtimisel on OÜ Weiss edukas karja- ja viljakasvatusettevõte, mis annab tööd ligemale 70 inimesele, harib 3600 hektarit ja ulatub tegevusega Mulgimaale.

Vihm pani ädala kasvama, aga Weissil on üle 2700 veise, neist Vahtra laudas 1200 lüpsi­lehma. Kui palju olete saanud neile esimesest ja nüüd siis teisest niitest sööta varuda?

Neljandik on käes. See tuli esimese niitega ja teist alustasime. Aga arvan, et saame teisest niitest järgmise neljandiku ja maisist ka neljandiku ja kolmandast niitest ka neljandiku, nii et vajaliku koguse peaks kätte saama. Aasta rehkendus on üle 25 000 tonni silo. Et sööta ei napiks, oleme teinud silo tänavu juba ka rukkist ja vastavalt teise niite lõpptulemusena valmis tegema tervikkoristust osast suvinisust ja selle sileerima. Tänavu meil põhisööda puudust vast ei tule. Oletan, et tuleval aastal pole suurtes kogustes ­silo lisaks naljalt kuskilt osta.

Varasematel aastatel oleme pidanud ostma silo juurde, sest meil on kari suurenenud kiiremini, kui söödabaas on järele tulnud. Viimati tõime silo ära Abja kandist, seal lõpetas suur farm tegevuse. Ostsime sealt ligemale 20 000 tonni silo.

Karja vähendamisest söödanappuse pärast on rääkinud mitu ettevõtjat. Mida see kaasa toob?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles