Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Loodusrekordid: Eesti suurim metsatulekahju kestis kaks nädalat

Copy
Metsapõleng, foto on illustreeriv.
Metsapõleng, foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Bioloog Marek Vahula toob lugejani järgmised loodusrekordid. 

Rekord nr 48. Yukoni

Põhja-Ameerika asustamata aladel Kanadas Yukoni jõel toimunud aerutamise ultramaratonil „Yukon River Quest” võitsid eestlased Andres Kaju ja Leivo Sepp kahesüstade klassis meeste arvestuses esimese koha. Nad läbisid maratoni 715 kilomeetrit 48 tunniga.

Rekord nr 49. Eesti ajaloo suurim metsatulekahju

Juulis 2008 põles Agu­salu mets ja põlenguala suurus oli kokku 1230 hektarit. Põleng kestis ligikaudu kaks nädalat, 12.–28. juulini, kuni tuli lõpuks kontrolli alla saadi.

Kuivade suvede vihmata perioodidest sündinud metsatulekahjud laastavad Eesti metsi ikka ja jälle. Tavaliselt jäävad need väiksema või keskmise suurusega pindala põlenguteks.

Rekord nr 50. Jämedaim harilik haab

Haab, papli perekonna ainus liik Eestis, on meie looduses sage ja igal pool levinud, kuid mitte väga arvukalt ja enamasti üksikpuude või väiksemate salkadena teiste puuliikide ­vahel.

Seenhaigustele vastuvõtlikkuse tõttu ei kasva haab väga jämedaks. Ette jõuab metsamehe saag või murrab tormituul puu pikali. Vanu ja jämedaid haabu meil siiski leidub ja neid on ka palju mõõdetud. Rekordpuu, Pikknurme hiidhaava ümbermõõt on 431 cm, mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt. Mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal Jõgevamaal Puurmanis.

Tagasi üles