Köögivilja hinnatõusust pääsu pole

Juhan Kulbok põristab küüslaugu­põllul enda konstrueeritud muldajaga, isale pakub seltsi perepoeg Cenneth. Foto: Mailiis Ollino

Kuna hilised öökülmad ja suve alguse põud andsid valusa löögi köögiviljapõldudel, siis pole head saaki tänavu loota ning kardetavasti annab see paari kuu pärast juba poelettidel tunda.

Eesti Aiandusliidu tegevjuhil Raimond Strastinil on ülevaade hilise öökülma ning järgnenud kuumuse ja veevaeguse mõjust avamaa köögiviljale. Selle järgi hävis mai lõpu ja juuni alguse külmade öödega varajane kartul 70–90 protsenti. Tugevalt said kahjustada kurgi- ja kõrvitsapõllud, kuhu oli jõutud teha esimene istutus, ning paljudel kasvatajatel tekkis küsimus, kas minna teisele istutusringile või vaadata, mis saab.

„Sama on porgandi- ja kaalikakülviga, et külm võttis taimealged ja põud suretas neid edasi, nii et tekkisid suured tühjad alad, kus taim kas kidub või on täisa surnud, vihmadega võis seal midagi tärgata,” selgitab Strastin olukorda. „Tootjale on uue külvi tegemine täiendav kulu alates seemnest ning lõpetades tööjõu ja kütusega, see vähendab tootja sissetulekut.”

Strastin eeldab tihenevat konkurentsi jaemüügi korraldamisel, sest poeketid jälgivad hinda ja kodumaise köögi­viljakasvataja ees pääseb löögile sendi-kaks kilolt allapoole jätja.

„Tootja peab vaatama, kas ta kannatab selle valu välja, sest jaemüüja, kes kauba sisse ostab, ütleb: kui sa hinda alla ei lase, võtan kauba näiteks Poolast,” nendib Raimond Strastin. „Kui tarbija valib Eesti toote, siis iga euro, mis meie oma tootja kauba eest välja läheb, pikendab kodumaise tootja eluiga selles ägedas konkurentsis.”