Haruldane ja kallis Eesti jõevähk maitseb imeliselt

Kaur Salus on käinud üle kümne aasta vähki püüdmas ja valmistamas. Foto: Tiit Efert

Kesk-Eestis Rakke kandis Ao külas Näkiuurimiskeskust pidav Kaur Salus on vähientusiast, kes kogub lugusid, uurib ajalugu ja ootab kannatamatult augustit, mil saab Eesti veekogudest jälle vähki püüdma minna. Ta korraldab ka Wähja festivali.

Wähja festivali nimi tuleneb sellest, et eristada seda kurjast haigusest. „Enne teist maailmasõda kasutati seda kirjapilti ja õigekeelsussõnaraamat lubab ka tänasel päeval sõna vähk niimoodi käänata,” selgitas Salus.

Üldiselt on vähi või vähja seis Eestis aastakümnetega kehvemaks läinud, kuigi mõnes veekogus on populatsioon ka taastuma hakanud. „Vähki siiski siin-seal leidub. Kuulsamates veekogudes tekib ilmselt ülepüük, aga kindlasti leiab huviline koha, kus saab vähki püüda, samuti on seda võimalik ka hankida,” sõnas Salus.

Lugusid on ikka pajatatud

Kuna Salus vähi vastu huvi tunneb, käiakse tema juures oma lugusid pajatamas. „Eks ta ole pigem väikese ringi teema, aga tundub, et vanasti on palju käidud, sest neid lugusid on ikka räägitud,” lausus Salus. Varem levis jutt, et jõgede süvendamine tappis vähid. Tegelikult tulid vähid pärast süvendamist hoogsalt tagasi.

Salus tõi näite, et tema kandis asuvat Põltsamaa jõge süvendati 1939. aastal.