Pärast põuast ning hilise öökülma ja päevase päikesekuumaga, ühest äärmusest teise käinud juunit on juuli ilm tavalisse rööpasse loksunud.
ILM ⟩ Juuli teine pool toob sagedasi vihmasabinaid
Täpsemalt öeldes, üsna tavaline olnuks see sada või poolsada aastat tagasi. Aastate 1881–1960 keskmine temperatuur juulis Tartus oli Nõukogude Eesti entsüklopeedilise teatmeteose (1978) andmetel 17,3 kraadi ega erinenud palju ka veel 20. sajandi lõpukümnendeil.
Aastate 1961–1990 juuli keskmine temperatuur oli vaid 16,6 kraadi. Näiv jahenemine võib olla suuresti tingitud sellest, et varem keset Tartut asunud vaatlusjaam viidi pärast teist maailmasõda linna päikese käes soojenevate kivipindade lähedusest maale lagedate väljade keskele, nagu tänapäeva ilmavaatluste standard ette näeb.
Nüüdseks (aastad 1991 kuni 2020) on juuli keskmine temperatuur tõusnud 18,0 kraadini, kusjuures vaatlusjaama asukoht Tõraveres ei ole muutunud.
Tänavuse juuli esimese poole keskmine õhutemperatuur oli Keskkonnaagentuuri andmeil Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 16,7 kraadi. Arvestades prognoosi veebis, mis selle loo kirjutamise hetkel ulatus parasjagu kuu lõpuni, on oodata samasuguse vahelduva ja sagedaste hoovihmadega ilma jätkumist, mis annaks kogu kuu keskmiseks temperatuuriks sama, mis mõõdeti esimesel poolel. See on peaaegu täpselt möödunud sajandi lõpu keskmine, aga tervelt 1,3 kraadi alla viimase kolme aastakümne normi.
Kuna aga viimastel aastatel on juuli soojus olnud kas normi lähedal või üle selle, tundub tänavune õige vilu olevat.
Viimane umbes sama jahe juulikuu oli tervelt kuus aastat tagasi, 2017. aastal.
Maailmal ja Euroopal tervikuna siiski kliima soojenemisest ajutist pääsu ei ole. Hiljutistel nädalatel on mõõdetud planeedi keskmisena kõrgemaid õhutemperatuure ilmavaatluste ajaloos.
Globaalsed soojarekordid sünnivad ikka põhjapoolkera suvel, sest siin on palju rohkem päikese käes kiiresti soojenevat maismaad. Kesk- ja Lõuna-
Euroopa ägab püsivas kõrgrõhkkonnas kuumuse ja põua all, mitmel pool Vahemere ääres on mõõdetud Euroopa soojarekordile lähedasi ehk umbes 48kraadiseid temperatuure.
Lõuna pool püsiv kõrgrõhkkond on aga põhjuseks, miks meil siin Läänemere ääres on ilm nüüd suvitaja jaoks natuke liiga jahe ja vihmane, aga põlluharijale õnnistuseks – teeb vähemalt osaliselt tasa kevadise põua.
Polaaralade ja troopika vahel alati eksisteerivast õhurõhu erinevusest tingitud läänevool on seetõttu tugevam parasvöötme põhjaosas ning lükib üksteise järel tsükloneid Atlandi ookeanilt üle Skandinaavia ja Soome itta. Nende lõunaservas jõuab meile niiske ja suhteliselt jahe ookeaniõhk läänekaartest.
Mis saab suvest edasi? Ilmaprognoosides on märke sellest, et juuli lõpupoole võib Põhja-Atlandi madalrõhkkond tungida ka Kesk-Euroopasse, tuues sinna kauaoodatud vihma ja jaheduse, jättes vaid Vahemere-äärse ala kuuma kätte, mis läänetuultes siiski leeveneb alla 40 kraadi. Samal ajal võib Põhja-Euroopas loota veidi soojemat ilma, päeval veidi üle 20 kraadi, ning aeg-ajalt vihma.