Punane ristik aitab üleminekueas

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega
Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega Foto: Toivo Niiberg

Punane ristik ehk aasristik (Trifolium pratense), rahvapäraselt ka põldristikuks kutsutu, on 20–80 cm kõrgune mitmeaastane liblikõieline rohttaim. Kasvab Eesti looduses nii kuivadel kui niisketel niitudel, võsastikus ja karjamaal. Õitseb maist kuni septembrini.

Taime on rahvapäraselt nimetatud mesinupuks, punaseks härjapeaks ja ristikuks, ristikheinaks, härjapeaks, ristikhainelilleks, ärjapäänutiks. Taime saab kasutada loomasöödana, meetaimena, toidu- ja ravimtaimena, aasristikuga maitsestatakse ka likööre.

Raviomadused

Punane ehk aasristik sisaldab süsivesikuid, saponiine, C-, B-, E- ja K-vitamiine, karotenoide, flavonoide, kumariinhappeid (vere liigset hüübimist takistavaid aineid), salitsüülhapet, orgaanilisi happeid, parkaineid, rasvhappeid, mikroelemente (kaltsium, magneesium, kaalium, fosfor, kroom) ja eeterlikke õlisid. Punane ristik sisaldab fütoöstrogeene (valges ristikus on neid vähe): taimede keemilisi aineid, mis organismi sattudes muutuvad nõrgatoimelisteks östrogeenideks ehk naissuguhormoonideks. Need on abiks üleminekuaastates naistele, aitavad vähendada kuumahoogusid. Aasristikus peitub ka isoflavoone (valges ristikus vähe), mis aeglustavad luumassi vähenemist pärast menopausi.

Lisaks on punasel ristikul röga lahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, ateroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valu vaigistav ja haavu parandav toime.

Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Õite kogumine toimub taime õitsemise algul ja õied kuivatatakse 60–70 kraadi juures. Oluline on vältida ülekuivatamist, muidu kaotab droog oma ravitoime. Mõningatel juhtudel valmistatakse droog ka taime juurest. Droog säilib kuni aasta kinnises nõus.

Taime juurtest tehtud tõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate raviks. Värskeid purustatud lehti saab panna haavadele: välis­pidise verejooksu peatamiseks, mädakollete ja põletikukohtade peale.

Eesti rahvameditsiinis kasutati aasristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks. Lisaks aitavad lehed reumaatilise valu vastu. Taime eri osadest tehtud preparaate tuleb kasutada mõistlikult, sest suurtes annustes tarvitamine võib põhjustada naistel menstruatsiooni ärajäämist ja meestel impotentsust.

Punane ristik toidutaimena

Punane ristik on tuntud toidutaim. Toiduks kasutati eelkõige noori võrseid nagu spinatit suppide, hautiste ja salatite koostises. Noored võrsed sisaldavad 14 protsenti suhkruid, 25 protsenti kergesti omastatavaid valkaineid ja 5,6 protsenti rasvaineid. Lehti ka kuivatati, jahvatati jahuks ja lisati leivajahu hulka. Kanadas on küllalt tavapärane kuivatatud punase ristiku õienuttide lisamine toitudele.

Kaukaasias hapendatakse punast ristikut talveks nagu meil hapukapsast.

Kaukaasias hapendatakse punast ristikut talveks nagu meil hapukapsast ja serveeritakse toitude kõrvale kui tervislikku talvist vitamiinirikast salatit.

Punane ristik haljasväetiskultuurina

Lühiajalise liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasvatamisega ei saa me märgatavalt muuta mulla toitainesisaldust, kuid nende regulaarsel kasvatamisel külvikorras saame parandada taimede toitumist. Seega on liblikõieliste ulatuslikum kasvatamine külvikorras vajalik eeskätt huumusevaestel ja puuduliku mikrobioloogilise tegevusega muldadel. Enam­levinud liblikõieliste haljasväetiskultuuridena kasvatatakse punast ristikut ja valget mesikat. Maheviljeluses on liblik­õieliste haljasväetiskultuuride kasvatamine peamine võimalus rikastada mulda lämmastikuga.

Retseptid

Smuuti punase ristiku võrsetega

Pool klaasi mineraalvett, ­1 suur peotäis noori ristikuvõrseid, 1 roheline õun, 1 laimi mahl ja 2–3 sl mett. Pese ja koori õun, eemalda südamik ja lõigu väiksemaks. Mikserda kõik komponendid ühtlaseks massiks ja serveeri.

Smuuti punase ristiku nuttidega

Pool klaasi naturaalset leivakalja, 80–120 g keedetud jämedalt riivitud peeti, 1 suur peotäis ristiku õienutte. Maitseks veidi soola, soovi korral 1 pressitud küüslauguküüs. Mikserda kõik komponendid ühtlaseks massiks ja serveeri.

Punase ristiku õienutisalat

1 klaas näppude vahel veidi väiksemaks kisutud õienutte, pool klaasi peenteks ribadeks lõigutud noort hapuoblikat või jänesekapsast, pool klaasi lahjemat hapukoort või Kreeka jogurtit, 1–2 keedumuna, 1–2 küüslauguküünt ja maitseks veidi soola. Puhasta küüslauk ja suru läbi pressi. Sega kõik komponendid omavahel läbi. Tõsta salat pooleks tunniks külmikusse, sega veel kord kergelt läbi ja serveeri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles