Kõikuv ilm jätab paljud aiad ploomi- ja kirsisaagita

Kui esialgu loodeti, et varased ploomisordid, näiteks ‘Kubanskaja kometa’, annavad mingigi saagi, siis juuni alguseks oli selge, et nii see ei lähe. Foto: Erakogu

Tänavune puuvilja- ja marjasaak sõltub palju piirkonnast. Kui ühes paigas on murelipuud lookas ja kirsid ootavad punaseks küpsemist, siis teises kohas võis kogu puu saagiks jääda üksainus mari, kui sedagi.

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse peaspetsialist Kersti Kahu tähendas, et kui rääkida Polli külast Mulgi vallas ja selle ümbrusest, siis tegi luuviljaliste saagile kõige suuremat kahju talvine kõikuv ilm. „Kahjustusi esines just noorematel kandeealistel maguskirsi- ja ploomipuudel,” lausus ta. Seevastu kahe-kolmeaastased ja üle kümne aasta vanused puud tulid talvega kenasti toime, kuid talve lõpp ei tähendanud viljapuude vintsutuste lõppemist.

Kevad oli samuti hiline ja kuiv, lisaks kimbutas puuviljade ja marjade õitsemise ajal tugev öökülm. „Polli automaat­ilmajaam registreeris kõige krõbedamad külmakraadid ­5. ja 6. mail, –6 kraadi,” ütles Kahu. Kahe ja kolme külmakraadiga öid oli rohkemgi. Selline külm kahjustas tugevasti maguskirsi lahtisi, aga ka nuppus õisi ning sama võib öelda ploomi- ja õunapuuõite kohta. Paljudel puudel nuppus õied hiljem ei avanenudki.

Linnaaiad on saagirikkamad

Samas oli aiapidajaid, kes luuviljaliste ja õunapuude saaki päästma asusid.