Kas varsti kohalikku maasikat ei saagi? Kasvupindala aina väheneb

Maasikakasvatuse pindala on tänavu 15 protsenti mullusest väiksem. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Maasikapõlde on iga aastaga järjest vähemaks jäänud. Statistikaametis kokku löödud numbrid näitavad, et tänavu kasvatatakse maasikaid 560 hektaril, mida on koguni 15 protsenti vähem kui aasta varem.

Veel torkab statistikaameti eile avaldatud andmetest silma, et varasemate aastatega võrreldes planeerivad põllumehed oluliselt suuremat osa tera- ja kaunviljast koristada haljasmassiks. Ehk siis põua mõju tõttu pole võimalik enam korralikku saaki kasvatada ja see, mis põld annab, tehakse loomasöödaks.

Ehkki esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna, siis kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on teraks koristada planeeritava teravilja pind tänavu mullusest kolm protsenti väiksem ehk kokku 351 200 hektarit. Nisu on mullusest viis, otra neli, kaera kolm ja tatart 24 protsenti vähem. Nisu 173 000 hektarist on 85 protsenti talinisu. Suvinisu kasvupind jääb aasta-aastalt väiksemaks.

Mõnede teraviljade osas on pinnad ka suurenenud. Rukki kasvupind on mullusest 28 protsenti suurem ehk 17 000 hektarit ja tritiku pind 27 protsenti suurem ehk 6500 hektarit.

Põldhernest kasvatatakse rohkem, põlduba ning muud kaunvilja vähem. Rapsi-rüpsi pind kokku on vähenenud 12 protsenti.

Paljude kultuuride vähenemise arvel on kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind suurenenud 2,5 korda. Kui teraks kasvatatava teravilja pind on vähenenud, siis haljasmassiks koristada planeeritav tera- ja kaunvilja pind on suurenenud hüppeliselt – 2,2 korda ehk 24 200 hektarini.

Avamaa köögivilja pind on alates 2017. aastast pidevalt vähenenud. 2023. aasta esialgsetel andmetel on kasvupind nüüd jälle vähenenud ja avamaa köögivilja kasvatatakse tänavu 1550 hektaril. Seda on kuus protsenti vähem kui eelmisel aastal.