Mullajaama andmed: taimed olid juunis kas külma- või kuumastressis

Paul-Techi põllujaam. Foto: Paul-Tech OÜ

Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuni andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile.

Juunikuu tõi endaga kaasa mitmeid väljakutseid põllumajandussektorile. Kuu algas taimikut kahjustavate öökülmadega ja tunda sai tavatuid miinuskraade, vahendas ettevõte pressiteate vahendusel.

Kõige külmem oli 2. juunil, mil Rapla- ja Järvamaal asuvatel põldudel mõõtsid Paul-Techi jaamad maapinna lähedalt ligi kuuekraadist öökülma. Juuni jooksul esines mitmel korral öid, kus temperatuur langes alla 0 kraadi. Kuusikul ja Kesk-Saaremaal oli selliseid öid seitse, Kesk-Eestis viis, Vändras ja Põlvas neli ning Tartu- ja Virumaal kolm. Külmad ööd jäid kuu esimesse poolde.

Temperatuuri poolest oli kõige kontrastsem 11. juuni, mil Kesk-Eestis oli maapinna lähedal öösel pea kolm kraadi külma ja päeval 25 kraadi sooja.

Juuli teine pool tõi kaasa suvise soojuse ja päeva maksimumid ulatusid üle 25 soojakraadi. Temperatuuri poolest oli kõige kontrastsem 11. juuni, mil Kesk-Eestis oli maapinna lähedal öösel pea kolm kraadi külma ja päeval 25 kraadi sooja. Sellised olud ei toetanud taimekaitsetöid: taimed olid kas külma- või kuumastressis.

Lisaks külma- ja põuakahjustustele kannatasid mitmed põllud ka taimekaitsetööde tagajärjel, mis avaldus veelgi suuremas lehtede kolletumises. Talinisu ülemised pähikud jäid põllul ühtlaselt kõlujaks ja valgeks. Külma ja põua kahjustatud talinisu põllud värvusid kirjuks. Samas ei soosinud kuivad olud taimehaiguste levikut.

Mullavee näit püsis juunis ühtlaselt põuasena ja jaanipäeva eelne vihm enam suurt leevendust ei pakkunud. Heale saagile aluse panevad kasvufaasid olid taliviljadel selleks ajaks juba läbitud. Kiire arenguga taliotra puudutas põud kõige vähem.

Paul Techi andurid näitasid, et 8 cm sügavuses mullakihis puudusid liikuvad toitaineid põua tõttu pea kõikjal Eestis. Toitainetel ei olnud kuivuse tõttu võimalik lahustuda ja liikuda sügavamatesse kihtidesse. 20 cm sügavusse mullakihti jõudis tugev veepuudus kuu keskel. Pikk põud pärssis põllukultuuridel toitainete tarvitamist, mistõttu on need mulda alles jäänud. Juuli esimeste päevade vihmavesi hakkas neid taas lahustama. Toitainete küllus peale põuda viib omakorda hilisvõrsete tekkimiseni, mis vähendavad saagi kvaliteeti.

Põuaste ilmade tõttu ei ole põllumajandustootjad suutnud tänaseks piisavalt ka sööta varuda. Niiskuse puudumise tõttu jäid rohumaade esimese niite vaalud tunduvalt madalamateks. Uue ädala kasvuks vajalikku sademete hulka ei tulnud.

Rohumaa heaks saagiks on veetarve umbes 3 mm ööpäevas. Ilmateenistuse andmetel oli mai ja juuni Eesti keskmine sajuhulk vastavalt 12 ja 28 mm, mis on vajadusest kordades väiksem – mais 0,4 ja juunis 0,9 mm ööpäevas.

Juuni sademed tulid kahjuks alles kuu viimases dekaadis. Põuast sai vähem puudutatud sügavale ulatuvate juurtega lutserni esimene niide. Kõrrelised kannatasid aga tugevas veepuuduses.

Loomakasvatajad olid sunnitud sileerima rukist ja tritikalet. Ädalakasvu puudumise tõttu tuleb ohvriks tuua ka veel hernes ja suviteraviljad.

Lihaveisekasvatajad, kes ainult ühe niitelistel rohumaadel toimetavad, heinaga tänavu ilmselt välja ei vea ning sügise poole tuleb valmistuda ädala sileerimiseks.