5 soovitust säästlikuks kastmiseks

Õige aeg kastmiseks on kas varahommik või õhtu. Foto: Marianne Loorents/AS Postimees Grupp

Põuaperiood valmistab aiapidajatele peavalu. Asjaolu, et üha rohkem kostub soovitusi hommikustel ja õhtustel tipptundidel kraanist kastmisvett mitte võtta, ei tee elu sugugi lihtsamaks. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets annab soovitusi, kuidas rahuldada kõige optimaalsemalt lillede, köögiviljade ja muru janu.

Enneta kastmisvajadust

Mulla kobestamine ja multši kasutamine aitavad hoida taimede niiskust ja vähendada kastmiskordi. Muru kuivamist ennetab harvem niitmine, põuanädalatel ei tasu seda üldse teha. Mõnikord jäetakse niitmisel tekkinud murujääk väetiseks. Kuival ja palaval ajal seda teha ei tasu, sest kuivanud lõikmete lagunemine aeglustub ning tekib oht kõdukihi tekkeks. Kui selline kõdukiht on üle 5 millimeetri paksune, on muru normaalsed kasvutingimused rikutud, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Muru täiendkülvi ei ole mõtet põuasel ajal teha, selle võiks ajastada vahetult enne suuremat vihmasadu. Pottides terrassi- ja rõdulilled võiks palaval päeval tõsta varjulisse kohta.

Kasta harva ja korralikult

Põuaajal tuleb lilli, aiavilju ja muru kasta, aga erinevalt levinud eksiarvamusest ei pea seda tegema sageli, vaid põhjalikult. Tihe, aga ebapiisav kastmine meelitab taime juured pindmisesse kihti, mis teeb kasu asemel taimedele hoopis kahju. Veendumaks, et taimed on saanud piisavalt vett, tuleks pista näpp mulda – kui ainult pealiskiht on märg, tuleb kastmist jätkata. Kõige rohkem on kuivaga hädas suurte lehtedega taimed, mis vajavad niisket keskkonda, samuti on kuivus ohtlik alles hiljuti istutatud taimedele või värskelt külvatud murule. Paremini peavad kuumusele vastu suured puud ja põõsad, millel on lai juurestik, aga pika põua püsides vajavad isegi need kastmist.

Kasta varahommikul või hilisõhtul

Päikesepaistelisel ja kuumal päeval aurustub vesi mitu korda kiiremini kui pilvisel või jahedal ajal, seega vajavad taimed palaval ajal kastes oluliselt rohkem vett. Kasta võiks varahommikul või hilisõhtul, sest siis aurab vett ära vähem. Kui ilmateade lubab pilvisemat aega või suisa vihma, tasub ajastada kastmine just sellesse aega, sest vesi imendub kõige paremini just märjas mullas. Paraku pärast pikemat põuda ei suuda väike vihm üksi taimede janu kustutada.

Kogu vett ja lase päikesel seda soojendada

Võimalusel võiks kasutada kastmiseks vihmavett või loodusliku veekogu vett, mitte kraani- või kaevuvett. Ühelt poolt aitab see säästa põhjavee varu ja hoida piirkonna veesurvet, aga teisalt kipub kraani- ja kaevuvesi olema taimede jaoks liiga külm, eriti kui ilm on palav. Enamik aiataimi ei talu külma vett, see võib soodustada taimede haigestumist, eriti kahjulik on jäine vesi suurtele lehtedele. Kui kastmiseks võetakse siiski külma kraani- või kaevuvett, võiks lasta sel enne kastmist päikese käes soojeneda. Seejärel tuleks keskenduda juurte kastmisele, sest lehtedelt kipub vesi kiirelt aurustuma.

Vihmutid on murule, lilli ja köögivilju kasta kannuga

Mugavuse huvides kasutatakse kastmiseks sageli vihmuteid, mis on väga praktilised kui vee saab pumbata tiigist või muust veekogust, kus see pole külm. Vihmuti on ennekõike tõhus siiski muru kastmisel, lilli, köögivilja ja põõsaid võiks kasta käsitsi kas voolikust või kastekannust või paigaldada mullaalune niisutussüsteem. Vihmuti jääb paljude taimede jaoks liiga pinnapealseks ja võib teha kasu asemel kahju, eriti veel kui vihmuti vesi tuleb külmaveekraanist.