Millal on õige aeg saunavihta teha?

Esimesi vihtasid hakatakse valmistama siis, kui kaseleht enam ei kleepu, mis võib juhtuda isegi mai lõpus.  Foto: Rauno Paap

Nii mõnigi on kuulnud vanarahvatarkust, et saunavihtade valmistamise magusaim aeg on vahetult enne või pärast jaanilaupäeva. Vihameistrid teavad aga rääkida, et väärt viha võib endale saada ka muul ajal, jälgida tuleb vaid looduses valitsevaid märke. Viha valmistamisel pole loovusel piire.

Jõe puhketalu peremees Rauno Paap on vihtasid teinud juba pool oma elust ehk üle 15 aasta. „Kõige raskem on vihtade juures teadmine, et samal ajal kui sina metsas parme söödad või kuuri all oksi köidad, naudib suur osa inimesi hoopis suverõõme,” rääkis ta muheledes.

Paabu hinnangul on raske välja tuua ühte kindlat ja parimat aega saunaviha valmistamiseks. Esimesi vihtasid hakatakse tema sõnul valmistama siis, kui kaseleht enam ei kleepu, mis võib juhtuda isegi mai lõpus. „Selline viht on mõnus saunas kohe kasutamiseks teha, pikemaks säilitamiseks see ei sobi, sest noor leht kuivab väga kokku,” ütles ta.

Palju räägitakse tema ütlust mööda ka sellest, et parim aeg vihta valmistada on jaanide paiku. Suures pildis võib see nii olla, aga hea ajavahemik on tema hinnangul tunduvalt pikem. „Sel aastal alustasin vihategu juba juuni alguses, kuna pika kuivaperioodi tõttu võib juhtuda, et enne kui vihaokste tipmised noored lehed valmis saavad, teevad kuivus ja kahjurid juba alumistele lehtedele üks-null,” rääkis ta.

Mullu ootas Paap jaanipäevani ning siis selgus, et ilusat oksa oli juba väga raske leida. „Aastad pole vennad ja teinekord kannatab väga ilusaid vihtasid teha ka augusti esimesel poolel. Vihtade puhul kehtib üldiselt see, et varasem viht on aromaatsem, aga hilisem on tugevam ja vastupidavam,” ütles ta.

Piire pole

Millest täpsemalt vihta valmistada, tuleb lasta oma fantaasial lennata.