Looduskalender ⟩ Järvevee temperatuurid kerkivad ja kõik roheline kõrbeb

Peipsi vesi on üle 20 kraadi soe. Foto: Kristel Vilbaste

Kevad saab kohe läbi ja kolmapäeva õhtupoolikul algab ametlikult suvi. Suvi ise trügis täie hooga Eestisse sisse juba eelmisel nädalal, tõstes temperatuurid päikese käes kohati isegi kolmekümne pügalani.

Ometi oleme juba harjunud kuuma eest majadesse pugema ja keskpäeva maha lõõtsutama. Sama teeb looma- ja linnurahvas, aga taimedele on mõnus rannailm surmahoobiks.

Suvi algab 21. juunil kell 17.58.

Kõik roheline kõrbeb, eriti linnatänavatel ja põllu peal. Ja taas saab selgeks, et me ei pea linnas mitte niivõrd võitlema muruplatside niitmata jätmise eest, kuivõrd iga parginatukese ja suure varjuandva puu eest. Ja PRIA-st ei tohiks raha saada need, kes rohekoridorid ja kraavivõsa maha raiuvad. Kui kevadel kandis tuul viljakandva mulla minema, siis nüüd võivad ikaldunud viljapõllud suure vihma ajal hoopiski uhtorurikkaks muutuda.

Ängelheina õievaht. Foto: Kristel Vilbaste

Õitehurm

Aga kogu selles kuivas on lõhnapidu. Lõhnavad kõik, kes vähegi õiesilmad lahti teevad: palderjanid, ebajasmiinid, pojengid.

Aia taga metsarajal on ööviiulite pidu, uibulehed kikitavad oma portselanist õisi, salu-siumari näitab uhke lehekuhja peidus oma õrnu õisi. Koduheinamaad on täis karikakraid ja kellukaid, ängelheinad ja kurekellad lisavad värvi. Varemerohtude pikad kellukamoodi read ripuvad hiigelsuurte lehtede vahel, metsseana mustad sealõuarohud haisevad koledal kombel.

Võrgendikoi teeb kuritegu

Jaaniajale kohaselt on elavnenud putukamaailm: sääsed suskavad nüüd sigimishulluses isegi kastmisvoolikut, esimesed parmud lendavad surisedes kohale, kihulased peletavad jaanipeolisi. Ja võrgendikoi ei ole oma haljaloore heitnud mitte vaid toomingatele ja ploomidele, vaid täiesti raagu on söödud suured pajupõõsastega kaldaalad.

Lehetäidest jätkub linnurahvale kuhjaga, aga omajagu söödikuid on ka lindude seljas. Mu pesakasti varblased kolisid teist kurna tegema tuulekasti, sest päevastest liivakastisuplustest on näha, et keegi seal sulgede vahel nahistab.

Putukailu

Soe pani lõpuks tomatid vohama Foto: Kristel Vilbaste

Aga putukamaailmas on ka meeletult ilu. Tumesinised vesineitsikud kollasel vesikupul, suur laperdav pääsusaba tillivarrel, põrinaga teeroosile maanduv rohemetallik kuldpõrnikas, leegina heinamaal kihutav leektiib. Haavalumikud tantsivad metsavaheteedel kahe ja kolmekaupa.

Otsige ööst jaaniusse, rohelise helenduse aeg on käes. Mesilaste tarutornid kerkivad kõrgustesse, andes esimese kuldpruuni mee usinatele mesinikele, veidi laisemad püüavad oma lenduläinud sülemeid.

Lennukoolid täies hoos

Linnurahvas aga sekeldab kooliklassides, udusulis linnupojukesed hüppavad oma esimesi lende. Mõned noorpiloodid on võimekamad ja nii on nad suutnud pääseda ümberingi luuravate kassihammaste käest. Rästa- ja kuldnokapojad on juba kindlalt esimeste punaste maasikate jahil, linavästrikupoeg kükitab totuna aiakivil.

Kaja Kübar loeb Pärnumaal üle oma kanalaudas pesitsevad suitsupääsukese pojad – viis noort kollanokka kükitab pesas, juurdetulijat oma pisikestest mustade silmadega seirates, nokka pole mõtet vist lahti teha, toitu pole. Aga ka Karujärve kurepesa toonekure-noorukid seisavad juba omaljalal püsti, veel ei näe nad täiskasvanu moodi välja.

Jänesed ja mägrad

Karvastel on samuti käpad tööd täis. Mati Kose fotosilma ette jäi Alutagusel karupere, kelle tokerja karvaga emakaru poegadele maa seest midagi kaevas, ehk maasumisejate meevaru.

Aga halljänesel on uus jooksuaeg, neid on näha teedel kolme ja neljakaupa. Mägrad tulevad põuaga maakodudesse kompostikuhjasid revideerima. Kährikuid on aga vähemaks jäänud, peamised autorataste alla jääjad on rebasenoorukid.

LASTELE: Teelehe sikutus

Teeleht on see peopesasuuruste lehtedega ja seitsme sitke soonega taimeke, kes pea igas murus laiutab. Kui põlv kuskil mängides kriimu saab on ta hea plaastri eest. Aga tema abil saab ka vahva võistluse maha pidada. Selleks tuleb lastel teelehest, üks ühest otsast, teine teisest, kinni haarata ja sikutada. Kelle poolele jääb rohkem niidikujulisi ümmargusi sooneotsi, see on võitja.