Esimene siloniide teeb põllumehe murelikuks

Silo tegemine. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Kui siloaasta algab loodetud saagita, teeb see muret, sest kari tuleb üle talve pidada. Pärnumaal Pärnu-Jaagupi maadel piimakarja kasvatav Raul Peetson alustas silo tegemisega mai lõpus. „Rohtu oli küll vähe, kuid see, mis on, tuleb sellegipoolest õigel ajal ära teha ja loota, et järgmised niited tulevad paremad,” selgitas Peetson.

Ega põllumehel muud teha polegi, sest kari tahab ka talvel süüa. „Hea, et on eelmise aasta silo, millega saame läbi vast augusti lõpuni,” tõdes ta. Lisades samas, et kui ilm nüüd kuivaga edasi läheb, võib söödamure tulla küll. „Kui kevadisele niiskusepuudusele lisandub juuni alguse külm nagu tänavu ja lisaks tuleb suvine kuumus, siis jah ... Hing on ärevil, seda küll,” tunnistas ta.

Peetson toimetab Pärnumaal Halinga kandis sooservades, kus taimestik sai külmaga pihta üsna ohtralt. Eriti külmakartlik on mais, üks peamisi silotaimi, mida mehel kasvab 400 hektaril. „Lähiaeg näitab, kuidas mais külmakahjustusest tärkab. See on terve aasta maisisaak, kui seda peaks külmakahjustuse tõttu vähem saama, siis midagi peab rohkem saama. Lehm tahab süüa ikka,” arutles ta, hääles murenoot.

Vaja uusi lahendusi

Nii tõdes Peetson, et kliimamuutused on aina paratamatumad ning muutumas reaalsuseks, millele tuleb lahendusi otsida. „Liigume suunda, kus juunis ja juulis oleme sademeteta, ja see tähendab, et peame mõtlema veevõimekusele. Peame saama kuskilt taimele vee vegetatsiooniperioodil aprillist juulini, mil taim seda kasvuks hädasti vajab,” mõtiskles ta.