Põllupäeval jäi mõnelgi hammas verele

Jaanikuu avapäeva halli kaelakukkuva ja vihmatilgatu taeva all jälgisid huvilised, kuidas töötab uhiuus söödavarumistehnika. Pärnumaal Leina küla rohumaal, kus pikalt valitseva kuivuse ja jahedusega andis näidisalal rohumaa hektari kohta kiletada ühe rulli tavalise kümne asemel.

„Kui sa uude tehnikasse ei investeeri, pead viie aasta pärast uksed kinni panema, tehnika ju laguneb järjest, selles suhtes tuleb järge pidada ja kui vahele jääb, on tükk tegu, et see auk ära katta. Aga arvestades seda, mis tehnika hinnad on teinud, tõus on kohati 50 protsenti, põllumehed veel jõuavad osta,” möönis Oidrema küla Tonsi talu peremees, põllumajandusettevõtja Hardi Pikkmets, saates pilguga ligemale viiehektarilisel põllul superlaia vaalutajat.

Jaapani kaubamärgi Kubota traktoreid ja haakeseadmeid, McHale’i söödavarumistehnikat ning JCB Agriculture teleskooplaadureid ja traktoreid tutvustasid Pärnumaa põllupäeval Stokkeri põllumajandustehnika müügispetsialist Aron Bakhoff ja söödavarumistehnika tootejuht Andres Suitso. Huvilised kogunesid nende ümber, pidasid sammu, uurimaks lähemalt näiteks rootorvaalutaja võimekust jälgida põllupinda ning vastavalt sellele piide automaatset reguleerimist.

„Rohu paneb vaalu ilusti, sõidab rahulikult, ei kolise, tolmu ka üles ei peksa, kõik on õigesti reguleeritud,” arutasid lähemad ja kaugemad asjatundjad, pöörates seejärel tähelepanu press-kiletajale. Tõdemusega, et põllumajanduses nappiva tööjõu ajal peab üks mees tegema mitu korda rohkem, kui ta enne tegi. Uusaegne näidisabiline pressis oma „kõhus” vaalust rohu, kiletas, kukutas rulli maha kuni vedamiseni. Aga kahe-kolme mehe töö on sedasi kokku hoitud.

„Tehnika on päris uus, mitte vanem kui üks aasta tehase väljalaskega ja põllupäevade mõte selles ongi, et tutvustada uusi mudeleid ja reaalselt ka töös põllutingimustes,” rääkis Suitso. Lisades, et Kubota söödavarumistehnika tehased Euroopas on Taanis, Itaalias, Tšehhis.

Vajadused alati suuremad

„Erakordselt kuiv kevad on,” nentis Suitso. „Olen selles äris olnud üle 15 aasta ja nii kuiva kevadet vähese rohukasvuga maikuu sees nägin esmakordselt, vee puudujäägi tõttu on rohukasv täiesti pärsitud.”

Põllu- ja karjapidajate võimekus soetada uut tehnikat on Suitso jutu järgi alati olnud neile paras väljakutse, sest kui vahetad ühe haakeseadme, selgub üsna pea, et traktoril selle ees on natuke vähem jõudu ja oleks vaja traktor ringi vahetada ning ühe haakeseadme vahetus tingib järgmise seadme vahetuse. Ehk tõele au andes on vajadused kogu aeg suuremad, kui reaalsus võimaldab.

„Eesti põllumees on läbi aegade olnud väga uuenduslik ja tahtnud ajakohaseid masinaid ning esimesel võimalusel vahetatakse vanemad tootlikumate vastu,” sõnas Suitso. „Viimaste aastate hinnatõusud on igal pool olnud väga suured ja kui enne ostsid näiteks traktori saja tuhande eest, siis nüüd maksab sama masin oluliste muudatusteta 150 000 eurot, aga võti on ikkagi selles, et saad oma tööd võimalikult efektiivselt tehtud ja toodang on kvaliteetne.”

Ühe demotraktori kabiinis istus uhke näoga põnn isa kõrval ehk väike direktor, nagu Tõlli külas rannaniite hooldav Janno Aringo paariaastast poega esitles.

„Kabiinis istuda on väga mõnus, siia jääkski,” mainis Aringo. „Siit platsilt võtaks kõik, sest mida suurem ja laiem traktor ja tehnika sul on, seda vähem on tootmise kulutusi ja aega on ju vähe, eriti Eestis on sesoon nii lühike, millega pead jõudma oma loomatoidu varuda.”

Ebakindlus hooaja ees

Pulgoja külas lihaveiseid kasvatav Hendrik Hunt keskendus pressile, mis kaks ühes abilisena pressis rohumassi kilesse. Esimese niite silo ei olnud Hunt juuni alguseks tegema hakanud, sest rohukasvu hoiab kuiv ja jahe kevad kinni. Aga oma 250pealisele karjale on tal vaja kuni 1200 rulli silo.

„Praegu mul otseselt sellise tehnika järele vajadust ei ole, aga huvi on pakkunud teleskooplaadur ja traktorid,” ütles Pärnu-Jaagupi kandi viljakasvataja Karli Kalda. „Traktorid lähevad järjest moodsamaks, aga ka kallimaks, eelmine oli hea vilja-aasta, hind oli hea, aga kui lähiajal vihma ei tule, võib hakata tänavust saaki maha kirjutama.”

Aron Bakhoff mainis, et põllupäevaliste küsimused on seinast seina. Tehnika ostmine käib hooajati, kes tahab vaalutajat, kaarutit, mõni laadurit või traktorit välja vahetada. Bakhoff nentis, et uude tehnikasse raha paigutamist kaaluvad põllumajandusettevõtjad põhjalikult. Mõni aasta tagasi võeti liisingukohustusi julgemalt ning mõnigi klient on pannud investeeringu pausi peale, proovides veel vanade masinatega hakkama saada.

Uue tehnika ooteaeg sõltub Bakhoffi sõnul mudelist. Kui konkreetne mudel on laos, saab ostja kasvõi hommepäev soovitud masina.

Aga tellimuse täitmine sõltub tehasest ja sellest, millal seal on planeeritud teatud seadmed liinil töösse võtta, näiteks kartulitehnika kättesaamise võib juba järgmise aasta perioodi arvestada. Bakhoff loodab, et olukord pole enam selline, et põllumajandustehnika tehasehinnad tõusevad põhiliselt ühe kuu intervalliga.