/nginx/o/2016/04/08/5241923t1h9dd7.jpg)
/nginx/o/2023/06/07/15374138t1ha482.jpg)
Sageli ei teata, et ka jaanilõkke suitsu ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök, mis ohustab inimesi paarikümne meetri raadiuses. Samuti on teadlikud inimesed sekkunud olukordades, kus vabaõhuüritusel jagatakse õhupalle elektriliinide all, teadmata, et nii on ohtu seatud laste elud.
Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid sõnab, et paraku on levinud arvamus, et elektrilööki on võimalik saada ainult juhet puutudes. Kõrgepingeliinidest võib saada surmava elektrilöögi ka siis, kui liinijuhet ei puututa või kui inimene satub maha kukkunud õhuliini korral maaühenduskoha lähedale sammupinge ohutsooni. „Suur sädemepilv käib ära ja inimesed arvavad ekslikult, et pärast lühist liinides pinget enam sees ei ole,” selgitas ta.
Elektrilevi ohutuse koostööpartner Raivo Oras täiendas, et selliseid ohtlikke olukordi tuleb igal aastal ette nii ehitus- ja kaevetöödel kui metsa- ja põllutöödel. „Kui viimane näide võtta, siis kevadiste põllutööde käigus sõideti 10kilovoldise pingega elektriliinil betoonmast puruks ja liinid kukkusid traktori peale,” meenutas ta. Sel korral läks õnneks – traktorist teadis, et ta ei tohi masinast välja tulla ja helistas kohe päästjatele, kes omakorda võtsid ühendust elektriliinide omaniku Elektrileviga. „See on ohutuse seisukohalt äärmiselt oluline, sest elektriliin tuleb inimese päästmiseks välja lülitada, kaitselahutada ja maandada. Kui need tegevused tehtud ja vastav info edastatud, võis traktorist kabiinist välja astuda ja tervena oma pere juurde minna,” lausus Oras.
/nginx/o/2023/06/07/15374139t1h4d1d.png)
Teadlikkus on küll aastatega paranenud, aga siiski on mitmeid juhtumeid, kus surma on saanud masinast väljunud inimesed või need, kes neile appi tõttasid.
Igal aastal juhtub Elektrilevi liinide kaitsevööndites õnnetusi kallurautodega, mis kallutavad oma kastid elektriliinidesse või neile ohtlikult lähedale, tekitades sedasi kaarleeke ja lühiseid. Väga ohtlikud on ka olukorrad, kus puude langetamisel kukuvad puud elektriliinidesse. Taas on ohuks asjaolu, kui ekslikult arvatakse, et liin on pärast lühist pingetu, ega teata, et kaarleek võib inimkeha tabada juba liinile lähenedes ja sedasi saadakse surmav elektrilöök. Ei osata hinnata rikkekoha riske ning kuidas ohutult sammupingealast välja saada. „Ei ole vaja minna saagi päästma, ei ole vaja mängida kangelast,” sõnas Oras.
Jaanilõke liini all
Ohtlikke olukordi tekib ka inimeste kodude lähedal. Kuigi on kehtestatud liinikaitsevööndid, mis olenevalt pingest võivad olla kuni 40meetrised ja kus toimetamiseks peaks tegelikult elektrivõrgu valdajaga olema kooskõlastus, on lagedad liinialused näiteks jaanilõkke tegemiseks ahvatlevad kohad. „Oht on suur. Lõkke kuumuse tõttu tuleb juhe allapoole, lõkke suits võib minna elektrijuhtivaks ja toimubki elektrilöök juhtme ja lõkke vahel,” selgitas ta, et ohus on sel juhul kõik, kes asuvad 25 meetri raadiuses.
Et lõkkeks kogutakse materjali juba varakult, on mitmetele maaomanikele ka sel kevadel meelde tuletatud, kui ohtlikku pidu nad niiviisi planeerivad. Lõke võib ka käest minna, tekitades topeltohtliku olukorra. „Kui võetakse kastmisvoolik ja hakatakse lõket kustutama, võib lisaks suitsule saada elektrilöögi ka veest,” põhjendas ta.
Nii on lõkkega kaks raudreeglit: kaitsevööndis seda ei tee ja kui tekib põleng, siis ise kustutama ei hakka. „Selleks on päästeamet. Ka nemad ei lähe enne kustutama, kui nad teavad, et see on ohutu,” kinnitas Veeleid.
Teadmatus seab ohtu
Andrus Veeleid tõi näiteid, kus teadmatusest seatakse laste elud ohtu või teevad seda noored ise masti otsa ronides. „Mõeldakse, et vahva, näeb kaugele ja ainuke oht on see, et ma kukun alla,” lisas ta.
/nginx/o/2023/06/07/15374140t1hb37a.jpg)
Samamoodi teevad muret massiüritused ja laadad. „Massiüritustel on pandud liinide alla batuute, esinejate lava,” loetles Veeleid praktikas kohatud juhtumeid.
Küsimusele, kui palju on neid olukordi, kus avalikel üritustel ringi käies tahaksid nad peast kinni haarata, vastavad mõlemad korraga, et neid on päris palju. „Ühel laadal jagati õhupalle lastele täpselt liinide all,” meenutas Andrus Veeleid.
Üks suur ohu allikas ongi üllatuslikult õhupallid ja tuulelohed. Kui heeliumiga täidetud õhupalli nööris on natuke metalset, juhib see voolu. „Laps võib saada selle kaudu elektrilöögi ja olukord väga kurvalt lõppeda,” lisas ta.
Veeleid on ka ise üritustele sattudes läinud korraldajatega ja müüjatega rääkima, kui taoliseid olukordi märkab, ja õnneks enamasti saadakse asja tõsidusest lõpuks aru.
Mida teha siis, kui ...
/nginx/o/2023/06/07/15374141t1h2d6e.jpg)
- Kui töömasinale kukub peale elektriliin, siis võimalusel ära välju – tekib sammupinge oht.
- Kui masina rehvid suitsevad või on masin süttinud, tuleb masinast väljuda väga teadlikult, jälgides, kus on elektriliinid, ning hüpates, jalad koos, maapinnale – vältides samal ajal masinast kinni hoidmist. Seejärel tuleb eemalduda masinast vähemalt 20 meetri kaugusele ja vältida tavalist sammu ehk astumist, maaga ei tohi tekkida kahte puutepunkti. Turvaline liikumisviis ohukohast eemaldumiseks on jalad tihedalt koos neid mööda maad lohistades või väikeste turvaliste hüpetega, jalad koos.
- Kui näed olukorda pealt, ära mine ise päästma, vaid kutsu päästeamet.
- Kui märkad maha kukkunud juhet või katkist kilpi, hoia sellest vähemalt 20 meetri kaugusele ja teata juhtunust hädaabitelefonil 112.
- Metsas käies ei pruugi alati katkist juhet näha olla. Kui tunned jalgades nõeltega torkimise tunnet, lihased hakkavad krampi minema, tuleb liikuda tuldud teed tagasi ja liikuda turvaliselt sammupingeohtu vältides.
- Kõrgepingeliinidel on elektriohu märgil kirjas ka valdaja info, aga nõu saab alati küsida, kui helistad 112.