Liinide all lõkke tegemine või õhupalliga mängimine võib lõppeda traagiliselt

Ka sel kevadel on juba tulnud kõnelda maaomanikega, kes jaanilõkke jaoks liinide alla materjali koguvad – on seal ju hea lage plats, kus suvepühi pidada. Foto: Erakogu

​Sageli ei teata, et ka jaanilõkke suitsu ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök, mis ohustab inimesi paarikümne meetri raadiuses. Samuti on teadlikud inimesed sekkunud olukordades, kus vabaõhuüritusel jagatakse õhupalle elektriliinide all, teadmata, et nii on ohtu seatud laste elud.

Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid sõnab, et paraku on levinud arvamus, et elektrilööki on võimalik saada ainult juhet puutudes. Kõrgepingeliinidest võib saada surmava elektrilöögi ka siis, kui liinijuhet ei puututa või kui inimene satub maha kukkunud õhuliini korral maaühenduskoha lähedale sammupinge ohutsooni. „Suur sädemepilv käib ära ja inimesed arvavad ekslikult, et pärast lühist liinides pinget enam sees ei ole,” selgitas ta.

Elektrilevi ohutuse koostööpartner Raivo Oras täiendas, et selliseid ohtlikke olukordi tuleb igal aastal ette nii ehitus- ja kaevetöödel kui metsa- ja põllutöödel. „Kui viimane näide võtta, siis kevadiste põllutööde käigus sõideti 10kilovoldise pingega elektriliinil betoonmast puruks ja liinid kukkusid traktori peale,” meenutas ta. Sel korral läks õnneks – traktorist teadis, et ta ei tohi masinast välja tulla ja helistas kohe päästjatele, kes omakorda võtsid ühendust elektriliinide omaniku Elektrileviga. „See on ohutuse seisukohalt äärmiselt oluline, sest elektriliin tuleb inimese päästmiseks välja lülitada, kaitse­lahutada ja maandada. Kui need tegevused tehtud ja vastav info edastatud, võis traktorist kabiinist välja astuda ja tervena oma pere juurde minna,” lausus Oras.

Teadlikkus on küll aastatega paranenud, aga siiski on mitmeid juhtumeid, kus surma on saanud masinast väljunud inimesed või need, kes neile appi tõttasid.