Häid nippe, kuidas põllul arbuuse kasvatada

Öö vastu esmaspäeva oli nii krõbekülm, et võttis Pärnumaal Mäetoa talu põldudel kartulipealsed kohati ära, isegi katteloori alla suutis öökülm paha tegema pugeda, kuid aeg ei anna enam oodata ja päeval läks kõrvalpõllul lahti arbuusiistutamine.

Talu perepoeg Indrek Teor ajas vaod sisse ja naispere tegi labidaga augud, sinna sisse peotäis väetist, see mullaga segamini, siis kassetist tilluke arbuusitaim mulda. Pereema Ivi Teor seletas, et taim saab mulda pisut külili – juured lõuna- ja lehed põhjasuunas. Nende praktika on näidanud, et kõige elujõulisemad juured ja pealsed tulevad, kui taim end tasapisi päikese suunas kasvatama hakkab.

Iga tillukese taime ümber kuhjatakse mullaring, mis hoiab kastmisvett, aga kaitseb ka tuule eest. Külma- ja tuulekaitseks külvatakse arbuusi­vagude kõrvale kõrgemaid taimi, näiteks tilli ja uba.

Nüüd kastetakse kastekannuga igat taime eraldi. See on ka ainuke kord, kus arbuus lisa­vett saab. „Nii läheb juur sügavamalt maasse. Kui käid tihti kastmas, siis taim harjub, et ülevalt tuleb kogu aeg vett lisaks, ja juured jäävad maapinna lähedale, aga kui siis korra unustad kasta, ongi kõik,” seletas Indrek.

„Jah, taim mõtleb juurtega,” kinnitas kõrvalt Ivi.

Sel päeval oli plaanis istutada kolm vagu, igas umbes 120 taime. Nüüd katteloor peale ja jääb loota soodsale ilmale. Kui suvi tuleb mõnusalt soe ja mõõdukalt niiske, on lootust esimese arbuusikoormaga augustis turule sõita.

Õhtul korjatud, hommikul turul