Eesti mehe kogemus: kuidas linnaaiast maksimum välja pigistada

Hästi planeeritud aeda mahuvad nii taimekastid kui kasvuhoone. Foto: Tiit Efert

Piisavalt suure hooviga koduaeda saab mitmekesisena hoida, kust leiab nii peenrakaste, avamaad ja loomulikult kasvuhoone. Lisaks kasvavad taimed istutusriiulitel, rõdukastides ning lihtsalt ämbrites ja pottides. Igal paigal on oma eripära ja võlu ning et mitte tühja tööd teha, eeldab see põhjalikku planeerimist.

Kevadise aia planeerimine algas mul tegelikult sügaval talvel. Võib öelda, et isegi eelmisel sügisel, kui oli näha, mida kasvas liiga palju, mis ei tahtnud eriti kasvada ja mida uut seemnemaailm pakub. Külvamine on nagu loterii. Kunagi ei tea, palju taimi üles tuleb. Enamasti külvatakse varuga, mis tähendab, et õnnestumise korral võib taimi saada rohkem, kui on istutuspinda. Siin on jällegi lahenduseks mitmekesisus.

Külvata võiks pigem palju erinevaid seemneid kui ühte taime liiga palju. See tagab tasakaalu: kui ühte taime tuleb rohkem, siis teist vähem. Tänavuseks on küll suurem külviaeg ja eelkasvatamine seljataga, aga veel jõuab külvata peterselli, salateid, spinatit jm lehtköögivilju. Õnneks on aianduspoodide taimevalik väga hea ja külvamise loterii võib vahele jätta.

Planeerimisega kahjurite vastu

Enda kasvatatud saagi puhul lisandub oivalisele maitsele ka see, et tead täpselt, millega oled taime kastnud ja väetanud. Mina välistan koduaias igasuguste keemiliste vahendite kasutamise.

Seega peab aia planeerimisel arvestama, et kahjurid teevad oma töö. On küll saadaval igasugu looduslikke tõrjevahendeid, aga üks lahendus on aeda mitmekesisena hoida ehk ühte sorti taimi ei kasvata vaid ühes kohas.