Kas ka teie kased on sel kevadel kahjuritest räsitud?

Keskkonnaagentuurile on laekunud teated Tartu-, Põlva-, Valgamaalt, kus teadaolevalt on löögi all peamiselt kuni 30 aastased ja vanemad viljakad arukaasikud endistel heina- ja põllumaadel. Foto: Keskkonnaagentuur

Metsakahjurid mõjutavad otseselt puude tervislikku seisundit metsas. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist.

Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata). Metsaomanikul tasub teavitada Keskkonnaametit metsa-külmavaksiku tekitatud kahjustustest.

Külmavaksikud on meie sagedasemad lehekahjurid nii metsas kui parkides ja aedades. Metsa-külmavaksik on vaksiklaste sugukonda külmavaksiku perekonda kuuluv liblikas, kes elab eeskätt metsades, kahjustades kaske, harvem teisi lehtpuid. Metsa-külmavaksikule meeldivad hõredad, päikesele avatud vanemad kased. Liblikad lendavad septembri lõpust novembrini, olenevalt ilmastikust.

Metsa-külmavaksiku vastne. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki sõnul ilmnevad kahjustused kevadel, kui metsa-külmavaksikute röövikud söövad ära pungad ja lehed. „Röövikud söövad puulehti ning suure arvukuse korral võib järele jääda raagus puu. Kahjustuse tagajärjel pidurdub puude kasv, võivad kuivada oksad ja latv. Ühekordse kahjustuse elab puu üle, kuid korduv rüüste võib põhjustada puude kuivamist ja võib viia puu hukkumiseni,“ selgitas Etverk.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna spetsialist Enn Kaljula ütles, et sel kevadel on juba laekunud teateid metsa-külmavaksikute tekitatud kahjustustest. „Meile on laekunud teated Tartu-, Põlva-, Valgamaalt, kus teadaolevalt on löögi all peamiselt kuni 30aastased ja vanemad viljakad arukaasikud endistel heina- ja põllumaadel. Kuivadel kevadetel täheldatakse kahjustusi ka niiskemates kasvukohtades, näiteks Peipsi ümbruse kaasikutes,“ ütles Kaljula.

Metsas massilise kahjustuse korral tõhus tõrjeviis puudub ja terve kaasiku kaitseks tõhusaid vahendeid ei ole. „Metsas on praktiliselt võimatu teha metsa-külmavaksiku tõrjet, sest ei ole majanduslikult mõistlik panna igale puule liimivöö ümber. Korduva kahjustuse korral on mõistlik need kased ära raiuda, et omanik saaks puitu kasutada enne mädaniku ulatuslikumat levikut. Üksikpuudel, näiteks aias, on võimalik kasutada puu tüvel liimivööd, kuhu lennuvõimetud emased mööda tüve liikudes kinni jäävad, see takistab nende ronimist võrasse munema. Liimivöö tasub panna puule septembri lõpupoolel,“ selgitas Etverk.

Kahjustuskolde ilmnemisel saab metsaomanik esitada metsateatise metsakahjustuse kohta.

Kahjustuskolde ilmnemisel saab metsaomanik esitada metsateatise metsakahjustuse kohta. „Keskkonnaameti eksperdid oskavad paremini hinnata kahjustuse ulatust ja ohtlikkust. Me kogume teavet metsade tervisliku seisundi kohta hoidmaks ära kahjustuste levikut ning kindlasti oskame anda metsaomanikule tegutsemiseks soovitusi,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.

Metsateatist on võimalik esitada metsaregistris või saates elektrooniliselt allkirjastatud metsateatise e-postile [e-mail].