Ettevõtjad tajuvad hooajatööliste osas PPA poolt usaldamatust

Maasikapõld. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Riigikogu maaelukomisjon kohtus esmaspäeval istungil ministeeriumite ja teiste asjaomaste asutuste esindajatega, et saada ülevaade põllumajandussektoris hooajalise võõrtööjõu Eestisse värbamise teekonnast.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on hooajatöötajate vajadus globaalne ja euroopalik ning pole ainult Eestis aktuaalne teema. „Kuna põllumajandussektoris sõltub kõik loodusest, peab tööliste siia ja siit tagasi kodumaale saatmine toimima võimalikult kiiresti,“ ütles ta.

Kruuse sõnul on komisjonini jõudnud signaal, et Politsei- ja Piirivalveamet oleks justkui muutnud loa taotlemise nõudeid. „Kohtumise eesmärk oli välja selgitada, kas tõesti on midagi muutunud ja kas on võimalik tekkinud probleemid lahendada nii, et kõik saaksid oma tööd teha, aga et ka põllumehed saaksid saagi koristatud ja selle meie toidulauale tuua,“ lisas ta.

Hooajatöölisi kasutava osaühingu Kindel Käsi juhi Helen Kaskema sõnul on toimunud lähiminevikus muudatus, mis on oluliselt raskendanud ja pikendanud siia tulevate välismaalaste tööloa saamist. Kaskema jutust tuleb välja, et ka välismaalastest loataotlejatele antakse vastukäivat informatsiooni. „Näiteks nõutakse ukrainlastelt sissekirjutust, mis tegelikult ei saa olla tööloa ning põgeniku staatuse või selle pikendamise aluseks,“ tõi ta näiteks.

Eesti Aiandusliidu tegevjuhile Raimond Strastinile tundub, et kuskil on midagi ümber hinnatud ja seetõttu on ametnikud hakanud laiali saatma küsimustikke, mis on maakonniti sarnased. „Neid küsitakse ka ettevõtetelt, kellel on PPAga üsna pikk ja hea koostöö ajalugu,“ lisas ta.

Strastini sõnul tajuvad ettevõtjad usaldamatust ja seda, et neid ei ole muutuste protsessi kaasatud. Tegevjuht tõi näite, kuidas ettevõtjad on läbi teinud pika protsessi tööloa saamiseks ja kui viimases etapis hakatakse viisat taotlema, siis sellest keeldutakse.

Kui mingid inimesed pole siia oodatud, siis palun rääkige meile sellest. Antud hetkel tegid ettevõtjad palju tööd ära ja kui neile inimestele pärast pikka aega ära öeldakse, siis see hea halduspraktika kindlasti ei ole.

„Kui mingid inimesed pole siia oodatud, siis palun rääkige meile sellest. Antud hetkel tegid ettevõtjad palju tööd ära ja kui neile inimestele pärast pikka aega ära öeldakse, siis see hea halduspraktika kindlasti ei ole,“ ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht. Ta lisas ka, et varem on kõik olnud suurepärane ning polnud ühtegi kaebust koostööle.

PPA andmete järgi on rändemaastikul uued trendid ja ränne Eestisse on tõusma hakanud, et kasutada meie riiki aknana Euroopasse. Sellegipoolest ei ole ametnike sõnul ajutise tööloa saamise protsessis midagi muutunud. Keskmine tööloa taotluse menetlemise aeg on kaheksa tööpäeva ning mingit kontrollivat raamküsimustikku selleks pole loodud, aga ametnikud võivad oma varem esitatud küsimusi menetluse protsessis taasesitada.

Maaelukomisjoni esimehe sõnul on probleem seegi, kui keskmine menetlusaeg on kaheksa päeva, sest see tähendab, et on ka neid, kellel menetlusaeg on kordades pikem. „PPA ja ettevõtjate vahel oli hea koostöö mingi ajani, nad peavad näod uuesti teineteise poole pöörama. Saame aru ka muutunud julgeolekuolukorrast, aga on vaja, et menetlustoimingud oleksid kõigile selged ja arusaadavad. Me tunneme muret, et see nii on läinud. PPA peaks oma tööprotsessid üle vaatama, et tööloa taotlemine oleks kõikidele osapooltele arusaadav,“ ütles Kruuse.

Komisjoni istungil osalesid Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane, Välisministeeriumi konsulaarosakonna konsulaarteenuste büroo direktor Monika Metspalu, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo õigusliku staatuse grupijuht Liis Valk, Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ning ettevõtjate esindajana Kindel Käsi OÜ juht Helen Kaskema.