/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2023/06/05/15370956t1h6880.jpg)
Juuni esimesel laupäeval kevadpealinnas Türil toimunud vanade traktorite kokkutulek oli igapidi õnnestumine nii korraldajate, osalejate kui niisama huviliste jaoks. Toimus ju ettevõtmine Kesk-Eestis esimest korda.
Vanade traktorite kokkutulek paelus sadu inimesi
Traktorite kokkutuleku üks korraldaja, Valdu Välimäe lootis enne ürituse algust, et kohale tuleks vähemalt poolsada traktorit. Läks aga nii, et kirja pandi 62 ning kohapeal võis traktoreid olla oma 70. «Kokku tuldi üle kogu Eesti,» avaldas ta ning tunnistas, et näitusealal avanenud vaatepilt oli sama võimas nagu paraadi ajal linna peatänavalgi – uudistajaid oli sadu ja sadu. «Osalejatele me karme tingimusi ei seadnud, masin ei pidanud olema iga poldini originaalne või läikima, peaasi et traktor pärineks eelmisest sajandist, liiguks, sel poleks suuri õlilekkeid ja näeks ka traktori moodi välja.»
Üritus «Türi traktor 2023» algas kogunemisega Jaama tänaval, sellele järgnes väärikas eas masinate paraad kultuurikeskuse parklasse, kuhu traktorid ja nende omanikud jäid uudistamiseks paigale tundideks. Näitusealal oli traktoriosade turg, lapsed näitasid traktorimudeleid ning ei puudunud ka kultuuriprogramm.
Tehnikameeste suvepäevad
Kaugemad traktorid olid Türi paraadil Jaapani päritolu. Korraldajad ei teinud osalemispiiranguid ka isetehtud traktoritele. «Peab mainima, et noored mehedki ehitavad traktoreid ja see on ainult tore,» avaldas Välimäe.
/nginx/o/2023/06/05/15370959t1h99eb.jpg)
Ühte omavalmistatud traktorit juhtis Clemet Tuimann. «Valmis see traktor 1973. aastal ja selle ehitaja oli Ahti Kägo. Traktorit kasutati Missos põllutöödel,» avaldas ta. «Mina sain traktori endale 2003. aastal ja esimest korda renoveerisin selle 2013. aastal Järva-Jaani killavooriks. Siis ta seisis kümme aastat ja 2023. aastal sai uuesti renoveeritud. Üle sai käidud mootor, värskendatud värvkate. Omajagu tunde sinna ikka kulus. Masin töötab-sõidab, probleeme ei ole.»
Tuimann sõnas, et sellise traktoriga sõita on väga mugav. «Omal ajal ehitas meistrimees isegi tehasetükid oma nägemuse järgi ringi,» põhjendas ta. «Möödakäijaid huvitab kõige rohkem ikka kapotialune. Paljud tulijad ei saagi esialgu aru, et see on omavalmistatud traktor. See on väga hästi tehtud traktor, traktorilaadne traktor.»
/nginx/o/2023/06/05/15370958t1haffa.jpg)
Märjamaa vallas asuva Sillaotsa talumuuseumi sõber Jürgen Kusmin selgitas, et nende muuseum oli väljas ühe omavalmistatud traktoriga. Seda roolis Kusmini õepoeg Jaagup Sarv.
Tegu oli Rapla mehe Leopold Kasikovi 1953. aastal valmistatud masinaga, mille ehitamiseks kasutati veoauto GAZ-AA sõlmi ja agregaate. Traktor sõitis esialgu bensiiniga, kuid 1991. aasta bensiinikriisi ajal otsustas traktoriehitaja masina puugaasile ümber teha. «Asi täiesti toimib, kuid puugaas on nagu aurulaev, selline pika vinnaga asi: tuli alla, veerand tunnikest ootamist. Bensiini pealt, millega traktor käima pannakse, puugaasile üleminek on selline tunnetuslik asi,» sõnas ta. «Muuseumis on meil selliseid omavalmistatud traktoreid üle 40. Kõik tollest ajast, kui ei saanud poodi minna ja endale aiatraktorit osta.»
/nginx/o/2023/06/05/15370957t1h0ddf.jpg)
Kusmin sõnas, et Türi üritusel jäid nad pikalt vestlema mehega, kes kohaliku metsakombinaadi aegadel puugaasigeneraatoriga metsatöid tegi. «Mulle väga huvitav jutuajamine, talle tohutu nostalgialaks.»
«Kokkuvõttes jättis Türi ettevõtmine mulle uskumatult võimsa mulje. See on ime, et selline mass traktoreid ja inimesi saadi kokku. Kultuurimaja parklas vabu kohti ei olnud.»
Jürgen Kusminile jäi kevadpealinna toodud traktorite puhul silma kaks koolkonda: need, kelle masin oli võimalikult originaalilaadne uunikum, ja need, kes hindasid ennekõike ehedust. «Ent kõigile oli koht olemas.»
Traktorimehed ja nende lood
Võhiklikum vanatehnikasõber võis ürituselt «Türi traktor» leida omajagu ühist Järva-Jaanis augusti alguses toimuva vanatehnika killavooriga.
Türi üritusele osalema tulnud vanatehnika varjupaiga peremees Tuve Kärner kiitis ettevõtmist väga. «Ikka tohutu hulk inimesi, mis siia kogunes,» tunnustas ta. «See juba näitab, et inimestel on asja vastu huvi.»
«Ka meile endale oli see ettevõtmine suur ülesanne. Pidime välja ajama maailmas ainulaadse eksponaadi nimega «Punane traktor»,» avaldas Kärner. «Seda masinat ehitati aastatel 1995–2010, kuid siis läks peremees manala teele ja traktorit valmis ei saadudki. Peremehe poeg kinkis masina aga varjupaigale. Selleks suveks puhusid kohalikud Järvamaa meistrimehed traktorile kiiruga hinge sisse ja nii sõitis see ka paraadi ära. Eks edaspidi töö jätkub.»
Teine masin, millega järvajaanikad sõitsid, oli auto- ja traktorilaadne kulgur.
Valdu Välimäest rõõmsamat meest näitusealal ei olnud. «Süda tõesti rõõmustab, et sain tänu meie üritusele palju uusi sõpru, ägedaid mehi, kel on kogus lausa kümme ja enam traktorit. Mõned neist siinsamas Türi vallas,» avaldas ta. «Usun, et paljud saavad siit indu ka oma traktor kuurinurgast välja ajada ja käima panna.»
Enda kogust, 12 traktorist, tõi Välimäe üritusele välja neli masinat.
Teiste masinatest jäi Välimäele silma paraadi juhtinud ja sadakond aastat tagasi valmistatud Lanz Mopsi n-ö kuumpeatraktor. «See oli huvitav masin, tal polnud käigukasti ja kui juht soovis tagurpidi sõita, tuli mootor panna tagurpidi käima,» selgitas ta. «Juht ütles, et kolmest korrast kahel see tal ka õnnestub.»
«Igal juhul oli tehnikameestel uudistamist omajagu, sest vanemad mehed olid nende masinatega ju kunagi tööd teinud ja neil on nostalgilisi lugusid oi kui palju,» lisas ta.
Pooleaastase ettevalmistusajaga üritusega oli seotud mõnikümmend inimest. Ettevõtmise idee taga on vennad Ilmar ja Margus Tiitsmaa.