Silotegemise aeg on käes, aga taimede kasvu pärsib põud
1. juuni 2023, 10:02
Maaelu Teadmuskeskuse 29. mail tehtud analüüside alusel on siloteoks optimaalne aeg käes, kuid rohukasv on olnud tagasihoidlik.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi vahemikku 9–17 kraadi. Öised temperatuurid püsisid jahedad, mitmel pool Eestis mõõdeti öökülma veel 28. mail. Üle Eesti on heintaimede kasvu pidurdanud ka kestev põud, selgub keskuse siloseirest.
Viimasel nädalal on esinenud sademeid ainult Jõgeval – 18,4 mm ja Tartus – 1,2 mm. Nädalaga kasvas soojussumma 55–71 kraadi võrra. Efektiivsete temperatuuride summa oli 29. maiks Pärnumaal 290, Võrumaal 286, Valga- ja Viljandimaal 275, Tartumaal 273, Kuressaares 244, Jõgeval 224, Kuusikul 214 ja Sakus 201 kraadi.
Liblikõieliste-kõrreliste segude saagi juurdekasv oli nädalaga 0,72–1,6 t/ha, kõrrelistel 0,6–1,79 t/ha. Tänu 22. mail Jõgeval langenud sademetele toimus taimiku hoogne juurdekasv seal piirkonnas (punase ristiku segukülvis juurdekasv 3,2 ja timutil 1,8 tonni).
Kõrreliste kasvukõrgus suurenes keskmiselt 9–12 cm. Taimede arengufaas (kõrrelistel kõrsumise lõpploomise algus, liblikõielistel varsumine) on koristuseks optimaalne, aga kestev põud ja öökülmad on pidurdanud saagi juurdekasvu. Ristikutel täheldati põua tõttu närbumist. Sügavajuurelised liigid – lutsernid – on taganud arvestatava saagi.
Analüüsiandmete järgi on rohi endiselt veel suure toiteväärtusega.
Analüüsiandmete järgi on rohi endiselt veel suure toiteväärtusega. Kuivaine seeduvus püsib kõrge – üle 67%, kuid nädalas on toimunud mõningane vähenemine ja metaboliseeruva energia sisaldus jääb endiselt heale tasemele: 10,3–11 MJ/kg.
Proteiinisisaldus (kõrrelistes 15–19%, segukülvides 14,9–23,5%) ja metaboliseeruv proteiin on rohus säilinud heal tasemel. Kiusisaldus on kiirelt suurenenud (maksimaalselt ADF 1,04% ja NDF 1,74% päevas), kuid jääb praegu veel kvaliteedilt normi piiresse. Vaid 1. kasutusaasta timuti NDFi sisaldus läheneb piirväärtuse tasemele (55%).
Kuigi rohukasv on olnud tänavusel kevadel tagasihoidlik, siis hästi väetatud kõrrelisterohked taimikud ning lutserni puhas- ja segukülvid on moodustanud suurema saagi.